Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Erinevad jäätmeliigid
- Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed saab tasuta jäätmevedajale üle anda korraldatud jäätmeveo raames või kohtkompostida. Sobivad 80–240 l konteinerid ja 800–1300 l süvamahutid. Biolaguneva vooderduskoti paigaldab Ragn-Sellsi töötaja peale konteineri tühjendamist. Vooderduskoti paigaldamine on tasuline teenus, sellest loobumisest teavitage vedajat.
- Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.
- Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud neid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäämevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale.
- Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt taotluse alusel köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.
- Jäätmeseaduse kohaselt tuleb biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks ja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastuse saamiseks jäätmevaldajal esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus. Palume esitada taotlus esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 31. juuliks 2026, et omavalitsus jõuaks andmed registrisse kanda enne 1. septembrit 2026.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Segapakendijäätmed (plastpakendid, metallpakendid, klaaspakendid ja joogikartong ning paberist, papist, tekstiilist, puidust vm materjalist pakendid) peab üle andma jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames.
- Segapakendeid kogutakse konteinerisse mahuga alates 80 liitrist. Lubatud on kasutada ka kuni 150-liitrist läbipaistvat jäätmekotti (nn kollase jäätmekoti teenus).
- Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul.
- Kui segapakendite seast on võimalik eraldi sortida klaaspakendid ning papp- ja paberpakendid, tuleb need koguda eraldi – kas tellides vastava konteineri või kasutades avalikke kogumispunkte.
- Kui avalikus ruumis asuvad klaaspakendi ning papp- ja paberpakendi konteinerid paiknevad jäätmevaldaja jaoks piisavalt lähedal, tuleks neid kasutada. Kui konteiner asub aga liiga kaugel, võib vastavad pakendid panna segapakendi hulka.
- Kui kasutatakse jäätmekotti ning veopäeval see puudub, on vedajal õigus esitada tühisõiduarve.
- Pakendikoti teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust jäätmevedajaga ja leppida kokku segapakendite üleandmise viis jäätmeveo lepingus.
- Vedaja lepib eelnevalt jäätmevaldajaga kokku koha, kuhu pakendikott jätta (näiteks postkasti, segaolmejäätmete konteineri kaane vahele, aia vahele või mõnda muusse kokkulepitud kohta). Jäätmevaldaja ei pea selleks kodus olema.
- Pakendikott on tasuta. Vedaja toob sama arvu uusi kotte asemele, kui ta eelmisel korral ära viis. Kui jäätmete kogus on suurem ja pakendikotte jääb puudu, võib ajutiselt kasutada läbipaistvat kilekotti või paluda vedajal järgmisel korral rohkem kotte jätta.
- Segapakend tuleb koguda eraldi segaolmejäätmetest. Kui kasutatakse pakendikotti, tuleb see veopäevaks asetada segaolmejäätmete konteineri kõrvale või muusse jäätmevedajale nähtavasse kohta.
- Paber- ja papppakendid ei tohi olla märjad ega määrdunud. Segapakendi hulka ei panda vanapaberit.
- Pakendid tuleb enne üleandmist tühjendada, vajadusel loputada ja kokku voltida. Korgid ja kaaned võib peale jätta, kuid klaaspurkidelt ja -pudelitelt tuleb need eemaldada.
- Pandipakend tuleb koguda eraldi ja viia taaratagastusse!
Segapakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Segapakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
- Segapakendijäätmetena kogutakse plastpakendid, metallpakendid ja joogikartong ning tekstiilist, puidust vm materjalist pakendid.
- Segapakendeid kogutakse konteinerisse mahuga alates 80 liitrist.
- Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul.
- Segapakend tuleb koguda eraldi segaolmejäätmetest. Segapakendi hulka ei panda vanapaberit.
- Papp- ja paberpakendid tuleb koguda eraldi papi- ja paberpakendi konteinerisse
- Klaaspakendid tuleb koguda eraldi klaaspakendikonteinerisse
- Paber- ja papppakendid ei tohi olla märjad ega määrdunud.
- Pakendid tuleb enne üleandmist tühjendada, vajadusel loputada ja kokku voltida. Korgid ja kaaned võib peale jätta, kuid klaaspurkidelt ja -pudelitelt tuleb need eemaldada.
- Pandipakend tuleb koguda eraldi ja viia taaratagastusse!
Segapakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, plastist mahlapudelid
- plastist limonaadi ja -veepudelid
- plastist alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli plastpudelid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- kilekotid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide plastpudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- plastpudelid ilma tagatise märgistuseta
Segapakendisse ei sobi:
- klaaspudelid (koguda eraldi)
- klaaspurgid (koguda eraldi)
- klaasist pakendid (koguda eraldi)
- paberist ja papist pakendid (koguda eraldi)
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
- Paberit ja pappi (kartong) saab jäätmevedajale üle anda tasuta korraldatud jäätmeveo raames.
- Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul.
-
Jäätmete üleandmine vedajale on kohustuslik:
-
korterelamutes ja ridaelamutes,
-
äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.
-
-
Eramajade omanikele on soovitatav tellida paberi ja kartongi kogumiseks konteiner koos regulaarse äraveoga. Kui paberi- ja kartongijäätmeid tekib väga vähe, võib need viia avalikku kogumiskonteinerisse. Kui lähim avalik konteiner asub ebamõistlikult kaugel, on lubatud panna paberi- ja kartongpakendid segapakendi hulka. Segapakendisse ei tohi panna vanapaberit – näiteks ajalehti, vihikuid, reklaammaterjale ja muud sarnast paberit, mis ei ole pakend.
Avalikud paberi- ja papikonteinerid
- Kambja Coop kaupluse parkla (Pargi tn 1)
- Kammeri kogumispunkt (Lutike tee)
- Külitse kogumispunkt (Järve tee / Lasila parkla)
- Rebase Coop kaupluse parkla (Lalli küla)
- Õssu kogumispunkt (Linnu tee)
- Pangodi kogumispunkt (Lepiko tee)
- Raanitsa kogumispunkt (Raanitsa–Pärtli tee)
- Räni kogumispunkt (Tiigrisilma tn 15)
- Suure-Kambja kogumispunkt (Kopa–Peeda tee / Ojavere)
- Ülenurme Coop kaupluse vastas, üle tänava parkla (Võru mnt / Veesilma)
- Virulase kogumispunkt (Tatra–Aarike tee / Aarike)
Paberi- ja papikonteinerisse sobib:
- Ajalehed, ajakirjad, kataloogid
- Jõupaber
- Pakkepaber ja paberkotid
- Papp
- Pappkastid ja -karbid, sh koos kleeplindiga
- Puhtad papist või paberist toidupakendid
- Raamatud (kõvade kaanteta)
- Reklaamlehed ja -materjalid
- Trükiga ja puhas kontori-, kirja- ning joonistuspaber
- Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- Ümbrikud
Paberi- ja papikonteinerisse ei sobi:
- Foolium ja võipaber
- Joogikartong ehk tetrapakid
- Kasutatud pabernõud
- Kleepsildid ja teibid
- Kommi- ja jäätisepaberid
- Majapidamispaber
- Määrdunud või vettinud paber ja papp
- Plastikust munakarbid
- Tapeet, lamineeritud või kiletatud, vanatatud paber
- Tualettpaber
- Ühekordsed kohvitopsid ja papptaldrikud
Vanapaberi kokkuost
OÜ Eesti Vanapaber, Jalaka 60 B, Tartu
Paberit ja pappi saab ära anda ka jäätmejaamas.
- Klaaspakendeid (klaaspurgid, klaaspudelid ja muud klaasist pakendid) saab tasuta üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Kogumiseks sobivad konteinerid mahuga 80–240 liitrit.
- Klaaspakendite üleandmine vedajale on kohustuslik:
- korterelamutes ja ridaelamutes
- äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega kinnistutel, kus klaaspakendeid tekib.
- Eramajade omanikele on soovitatav tellida klaaspakendi kogumiseks konteiner koos regulaarse äraveoga. Kui klaaspakendeid tekib väga vähe, võib need viia avalikku kogumiskonteinerisse. Kui lähim avalik konteiner asub ebamõistlikult kaugel, on lubatud panna klaaspakend segapakendi hulka.
- Klaaspakendeid võetakse vastu ka jäätmejaamades.
Avalikud klaaspakendi konteinerid asuvad:
- Kambja Coop kaupluse parkla (Pargi tn 1)
- Kambja ehituskaupade poe parklas (Võru mnt 4)
- Külitse kogumispunkt (Järve tee / Lasila parkla)
- Rebase Coop kaupluse parkla (Lalli küla)
- Räni kogumispunkt (Tiigrisilma tn 15)
- Tõrvandi Coop kaupluse parkla (Müürsepa tn 1)
- Tõrvandi kogumispunkt (Papli tn 5)
- Vana-Kuuste kogumispunkt (Kooli tee 2)
- Õssu kogumispunkt (Linnu tee)
- Ülenurme Coop kaupluse vastas, üle tänava parkla (Võru mnt / Veesilma)
Pane tähele!
- Loputa pakend vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid
- Pandimärgiga klaaspakend vii taaratagstuspunkti
Klaaspakendikonteinerisse sobib:
- Alkohoolsete jookide pudelid
- Karastusjookide pudelid
- Klaaspudelid
- Klaaspurgid
- Moosipurgid
- Muud tühjad klaaspakendid
- Toiduainete purgid
Klaaspakendikonteinerisse ei sobi:
- Akna-, leht- ja peegelklaas
- Elektripirnid ja valguslambid
- Keraamika, kristall ja portselan (nt toidunõud, vaasid jne)
- Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad toidunõud)
- Ohtlike ainete märgisega pakendid (näiteks lahusti pudelid)
Pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid tuleb viia müügikohtades asuvatesse tagastuspunktidesse ehk taaraautomaati. Korgi võid tagastades jätta peale.
Taaratagastus Kambja vallas
- Kaasiku Coop kauplus (Kaasiku 35, Soinaste)
- Kambja Coop kauplus (Kesk 2a, Kambja)
- Külitse Coop kauplus (Kiigemäe tee 2)
- Rebase Coop kauplus (Lalli küla)
- Reola pood/tankla (Vanakooli tee 4, Reola küla)
- Räni Lidl kauplus (Optika 21, Räni alevik)
- Tõrvandi Coop kauplus (Müürsepa 1, Tõrvandi)
- Ülenurme Coop kauplus (Võru mnt 2, Ülenurme)
- Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise kaudu eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid.
- Segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
Kogumisvahendid:
- jäätmekott (kuni 150 liitrit, täidetuna kuni 10 kg)
- konteiner (80–4500 liitrit)
- süvamahuti (800–5000 liitrit).
Kui kasutate jäätmekotti ja see puudub veopäeval, on vedajal õigus esitada tühisõiduarve.
Väikseimad veosagedused:
Tiheasustusalal:
-
vähemalt üks kord 4 nädala jooksul
-
väikseim lubatud mahuti: 80 l konteiner
-
harvem veosagedus (1 kord 8 nädala jooksul) on lubatud ainult vallavalitsuse nõusolekul.
Hajaasustusalal:
- vähemalt üks kord 12 nädala jooksul
- väikseim lubatud mahuti: 240 l konteiner.
- Jäätmekoti kasutamine (kuni 150 l / 10 kg) on võimalik vaid jäätmevaldaja taotluse ja vallavalitsuse nõusoleku alusel.
- Segaolmejäätmeid saab tasu eest ära anda ka jäätmejaamas.
- Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
- ohtlikud jäätmed
- kõik liigiti kogutavad jäätmed
Pane tähele:
- Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
- Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
- Tekstiilijäätmeid käsitletakse jäätmetena juhul, kui valdaja ei kavatse eset enam kasutada, viskab selle ära või plaanib seda teha. Tekstiilijäätmete hulka kuuluvad kõik igapäevaelus tekkinud tekstiilist esemed:
- rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms);
- kodutekstiil nagu rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne.
- Madratsid ja vaibad kuuluvad suurjäätmete hulka ning tuleb anda üle korraldatud jäätmeveoga või viia jäätmejaama.
Tekstiilijäätmete käitlemise juhised:
- Puhtad ja terved esemed, mis sobivad korduskasutuseks, tuleks viia taaskasutuskeskustesse.
- Plekilised, katkised ja kulunud esemed, mis ei sobi korduskasutuseks, tuleb viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse (nt jäätmejaama).
- Tugevalt määrdunud, hallitanud või kopitanud tekstiil tuleb panna segaolmejäätmetesse.
- Ohtlike ainetega (nt õli, lahustid, mürgid) määrdunud tekstiilid loetakse ohtlikeks jäätmeteks ning need tuleb üle anda jäätmejaama.
Kambja valla elanikud saavad oma tekstiilijäätmeid tasuta üle anda Tartu linna jäätmejaamades (Selli tn 19, Jaama tn 72C). Tekstiilijäätmete vastuvõtt toimub vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Enne äraviskamist tasub mõelda:
Kas ese on veel kasutuskõlblik?
Terved ja puhtad esemed võib:
- müüa või ära anda kirbuturul,
- pakkuda kogukonna Facebooki grupis,
- üles laadida platvormile yaga.ee,
- paigutada kohalikesse ringluspuntidesse, kui need on olemas.
Katkise eseme puhul eelistage parandamist – nii pikendate toote eluiga ja vähendate jäätmeteket.
Suurjäätmeteks loetakse tavajäätmeid, mis ei mahu tavalisse jäätmekonteinerisse, näiteks:
- lauad
- toolid
- kardinapuud,
- vaibad
- jm sarnased esemed.
Suurjäätmeteks ei loeta:
-
ehitusjäätmeid (nt uksed, aknad, kraanikausid, viimistlusmaterjalid),
-
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (nt pesumasinad, telerid, elektripliidid),
-
ohtlikke jäätmeid,
-
probleemtooteid (nt autoromud või nende osad, vanarehvid).
Suurjäätmete vedu korraldatud jäätmeveo raames toimub 02.01.2026, 27.02.2026, 24.04.2026, 19.06.2026, 14.08.2026, 09.10.2026 ja 04.12.2026.
Suurjäätmete veotellimus esitage [email protected], kirjutades, mida ja millises koguses soovite üle anda. NB! Veopäeval võetakse kaasa vaid tellimuses loetletud esemed! Ühe suurjäätmete veokorra maksimaalne maht on kuni 5 m3. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.
Valla elanikud saavad suurjäätmeid ära anda ka jäätmejaamas.
Elektroonikaromud tuleb viia Tartu jäätmejaama (Selli 19 või Jaama 72c). Samuti saab neid väiksemas koguses ära anda Kambja kogumispunktis (Männi 2).
- Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms)
- väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
- kodused IT ja telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
- elektritööriistad (v.a tööstuslikud)
- elektrilised mänguasjad
- seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)
NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!
Ohtlikud jäätmed tuleb viia Tartu jäätmejaama (Selli 19 või Jaama 72c). Patareisid saab viia ka kaupluste kogumiskastidesse ja vanu ravimeid apteeki.
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
- Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid on võimalik kompostida või anda tasuta üle korraldatud jäätmeveo raames.
- Vedu toimub ajavahemikus 01.04–30.11 kord kuus. Jäätmed peavad olema pakitud kuni 150-liitristesse läbipaistvatesse, haljastujäätmetele mõeldud biolagunevatesse kottidesse (NB! köögi- ja sööklajäätmetele mõeldud kotid ei sobi, kuna need purunevad!). Alternatiivina võib kasutada ka läbipaistvaid kilekotte.
- Veotellimus esita e-posti aadressil [email protected], märkides, kui suur kogus jäätmeid üle anda soovitakse. Tellimuse esitamisel teavitatakse Sind täpsest veopäevast.
- Tasu eest võetakse biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid vastu jäätmejaamas.
- Jäätmejaamas võetakse ühelt toojalt tasuta vastu maksimaalselt sõiduauto ühe haagisetäie jagu biolagunevaid aiajäätmeid. Suuremad kogused tuleb viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule.
Biolagunavd aia- ja haljastujäätmed on
-
muruniide, sammal, umbrohi
-
puu- ja põõsaste oksad, lehed
-
närtsinud lilled ja taimede varred
-
langenud viljad ja aiasaaduste jäägid
-
peenarde ja lillekastide vana muld koos taimse materjaliga
-
jõulukuused (eheteta) ja hekijäätmed
puulehed, puulehtede äravedu
Ei kuulu biolagunevate aiajäätmete hulka
-
kivimid, liiv, muld ilma taimejääkideta
-
plastist lillepotid, kile ja köitevahendid
-
immutatud või värvitud puit
-
loomsed jäätmed (luud, liha, toidujäätmed)
-
tuhka sisaldavad jäätmed
- Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis tuleb tekkekohas eraldi koguda ning hoida lahus teistest jäätmetest.
- Need jäätmed tuleb tasu eest viia kas jäätmejaama või Aardlapalu ümberlaadimisjaama.
Ehitusjäätmed tuleb viia jäätmejaama. Ehitusjäätmete konteineri ja äraveo saab tellida ka AS-ist Ragns Sels.
Ehituse ja lammutuse segajäätmeid, suuremõõtmelist betooni, asfalditükke võtab tasu eest vastu ka OÜ Karimek
Vanametalli kokkuostja on Kuusakoski AS, Teguri 53, Tartu.
Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
Liigiti kogumine
Ehitusplatsil tuleb jäätmed koguda tekkekohal liigiti. Vähemalt tuleb eraldi koguda:
- Ohtlikud jäätmed – nt värvid, lakid, lahustid (vedelaid jäätmeid ei tohi kallata kogumismahutisse!).
- Puit
- Pakendid
- Metallid
- Püsijäätmed – kivid, krohv, betoon, kips jm
- Plastid
- Muud segajäätmed
Suurte jäätmete kogumine
Jäätmed, mida ei saa kaalu või mahu tõttu mahutisse panna, tuleb koguda ehitusplatsi piires eraldi alale, kust need hiljem viiakse jäätmekäitluskohta.
Jäätmete üleandmine
Kui jäätmeid ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb need liigiti üle anda:
- keskkonnaloaga jäätmekäitlejale
- jäätmejaama
- muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
Jäätmekäitlus ehitusprojektis
Kui töö käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojekti seletuskiri sisaldama:
- jäätmete hinnangulist kogust ja liigitust;
- pinnasetööde mahtude bilanssi;
- kirjeldust liigiti kogumise korraldusest;
- jäätmete käitlemistoiminguid ja käitluskohti.
Jäätmeõiend vastuvõtmisel
Ehitise vastuvõtmisel tuleb esitada:
- jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta
- dokumendid, mis tõendavad jäätmete üleandmist käitlejale.
Nõuded ehitusplatsile
Jäätmevaldaja peab:
- Koguma jäätmed liigiti.
- Ette valmistama tasase ja kõvakattega ala kogumismahutite paigutamiseks.
- Tagama märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete jaoks.
- Suured jäätmed, mida ei saa paigutada mahutisse, tuleb koguda ehitusplatsi piires selleks määratud alale.
- Taaskasutatavad jäätmed paigutada mahutisse või eraldatud maa-alale hilisemaks taaskasutuseks.
- Puidujäätmed taaskasutada või anda üle puiduhakke valmistamiseks.
- Vältima tolmu ja jäätmete levikut (sh mahutisse paigutamisel ja veol).
- Teavitama oma töötajaid käitlemise nõuetest.
Kui ehitusplatsil ei ole võimalik jäätmeid liigiti koguda või see on majanduslikult ebaotstarbekas, võib need anda sortimiseks üle vastavale jäätmekäitlejale.
Ohtlike jäätmete mahutid
- Ohtlike jäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.
Keskkonnahäiringute vältimine
- Ehitustegevus, jäätmete laadimine ja vedu ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid. Vajadusel tuleb rakendada kaitsemeetmeid (nt tolmutõrje, müra piiramine jms).
Jäätmeõiend lammutustööde puhul
Lammutusprojekti seletuskiri peab sisaldama jäätmekäitluse kirjeldust. Tööde lõppedes tuleb:
- esitada jäätmeõiend ja jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid
- need esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul tööde lõpetamisest.
Autorehve võtavad vastu:
- jäätmejaamad
-
AS Kuusakoski teeninduspunkt (tasuline, velgedel tasuta)
-
rehve müüvad firmad.
Eraisikud saavad sõiduauto vanarehve tasuta üle anda mõistlikus koguses, st kuni 8 sõiduauto rehvi aasta jooksul (suve- ja talverehvide vahetamise käigus tekkiv rehvide loogiline kogus) ühe isiku kohta.
- Romusõiduk on ohtlik jääde ja tuleb viia metallikokkuostu: AS Kuusakoski, Teguri 53, Tartu, tel 736 7772.
- Romusõiduki võib ise teeninduspunkti viia või tellida äraviimine tel 13 660.
- Sõiduki omanikule, kes annab sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale väljastatakse lammutustõend. Kuusakoski ja Eesti autolammutuste liidu liikmed väljastavad liiklusregistrile elektroonse lammutustõendi, mille alusel kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta.
Täiendav teave
Eva-Mai Männiste
jäätmespetsialist
Jäätmemajanduse korraldamine ja arendamine
Vastuvõtt kokkuleppel
Ülesanded:
- täidab ringmajanduse valdkonda puudutavates õigusaktides toodud ülesandeid ja kooskõlastab valdkonna dokumendid
- osaleb valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringu koostamise protsessis ning vajadusel vallavalitsuse ja vallavolikogu komisjonide tegevuses
- koostab oma valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud ja esitab koos lisamaterjalidega osakonna juhatajale vallavalituse ja vallavolikogu istungitel ettekandmiseks
- koostab ja esitab ettepanekud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja uuendamiseks
- korraldab jäätmekäitlust ja ringmajandust (sh jäätmevaldajate registri pidamine, korraldatud jäätmeveo toimivuse tagamine, jäätmete liigiti kogumise edendamine) valla territooriumil koostöös jäätmeteenuse ettevõtetega (sh kontsessiooni korraldamine)
- osaleb oma valdkonnaga seotud hangete korraldamises ja läbiviimises
- teostab kontrolli ja järelevalvet jäätmehoolduseeskirja jm õigusaktide täitmise üle
- kooskõlastab jäätmelubasid ja jäätmeveost vabastusi
- teostab järelevalvet heakorraeeskirjade täitmise üle
- tagab korrashoiu avalikel haljasaladel
- korraldab kalmistuseadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise
- täidab ja esitab oma valdkonna aruandlust
- juhib oma valdkonnas olevaid projekte ning teeb koostööd vallavalitsuse ja hallatavate asutustega
- teostab riiklikku järelevalvet jäätmealaste rikkumiste kohta
- vastab teenistusülesannetega seotud avaldustele, päringutele ja teabenõuetele
- nõustab isikuid oma valdkonda puudutavates küsimustes
- tegeleb elanike keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisega, sh ringmajanduse valdkonnas
- osaleb valdkondlikes rahastusprojektides koostöös arendusspetsialistiga.
magister, keskkonnakorraldus ja -poliitika
Jäätmemajanduse korraldamine ja arendamine
Vastuvõtt kokkuleppel
Ülesanded:
- täidab ringmajanduse valdkonda puudutavates õigusaktides toodud ülesandeid ja kooskõlastab valdkonna dokumendid
- osaleb valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringu koostamise protsessis ning vajadusel vallavalitsuse ja vallavolikogu komisjonide tegevuses
- koostab oma valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud ja esitab koos lisamaterjalidega osakonna juhatajale vallavalituse ja vallavolikogu istungitel ettekandmiseks
- koostab ja esitab ettepanekud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja uuendamiseks
- korraldab jäätmekäitlust ja ringmajandust (sh jäätmevaldajate registri pidamine, korraldatud jäätmeveo toimivuse tagamine, jäätmete liigiti kogumise edendamine) valla territooriumil koostöös jäätmeteenuse ettevõtetega (sh kontsessiooni korraldamine)
- osaleb oma valdkonnaga seotud hangete korraldamises ja läbiviimises
- teostab kontrolli ja järelevalvet jäätmehoolduseeskirja jm õigusaktide täitmise üle
- kooskõlastab jäätmelubasid ja jäätmeveost vabastusi
- teostab järelevalvet heakorraeeskirjade täitmise üle
- tagab korrashoiu avalikel haljasaladel
- korraldab kalmistuseadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise
- täidab ja esitab oma valdkonna aruandlust
- juhib oma valdkonnas olevaid projekte ning teeb koostööd vallavalitsuse ja hallatavate asutustega
- teostab riiklikku järelevalvet jäätmealaste rikkumiste kohta
- vastab teenistusülesannetega seotud avaldustele, päringutele ja teabenõuetele
- nõustab isikuid oma valdkonda puudutavates küsimustes
- tegeleb elanike keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisega, sh ringmajanduse valdkonnas
- osaleb valdkondlikes rahastusprojektides koostöös arendusspetsialistiga.
Jäätmemajandus
Jäätmeveo korraldus
Majapidamistes tekkivate olme-, biolagunevate-, suur-, aia- ja haljastujäätmete ning paber-, plastik-, metall- ja klaaspakendite äravedu on kodudest, ettevõtetest ja asutustest korraldatud omavalitsuse poolt. Jäätmeid tuleb eelnevalt sorteerida ja koguda liigiti ning tagada veopäeval jäätmemahutitele juurdepääsetavus.
Loe veel
Jäätmete sorteerimine ja kogumine
Jäätmeid tuleb koguda liigiti nii kodus kui töökohal, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega. Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile majapidamistele.
Loe veel
Jäätmejaamad ja kogumiskohad
Kambja valla elanikud saavad kasutada Tartu jäätmejaamade teenuseid ja Kambja kogumisunkti.
Loe veel
Jäätmekäitlus avalikul üritusel
Kambja vallas vastutab avalikul üritusel jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi. Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult.
Loe veel
Nõuded kompostimisel
Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
Loe veel
Korteriühistu jäätmemajandustoetus
Toetuse eesmärk on jäätmete liigiti kogumise edendamine ning sellega valla elukeskkonna parandamine ja atraktiivsemaks muutmine.
Loe veelSeotud viited
Viimati uuendatud 24.03.2026
