Ohuteavitus

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.

Riiklikud ohuteavituse kanalid on:

  • EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele
    • EE-ALARM on riigi saadetud teavitus, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.
    • EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel.
  • Sireenid
  • Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee
  • ETV ja ETV+ ribatekst, Vikerraadio
  • ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
  • Riigiinfo telefon 1247

 

Kambja vald teavitab oma elanikke järgmiste kanalite kaudu:

Kui internetiühendus või elektrivarustus on häiritud, jagatakse teavet ka:

  • kerksuskeskustes
  • teadetetahvlitel.

Kuidas käituda ohuteavituse korral

  1. Suhtu teavitusse tõsiselt. Toimi kiiresti vastavalt juhistele ja otsi lisainfot riigi ametlikest kanalitest.
  2. Kui kuuled sireene, varju kohe siseruumi ja väldi väljas liikumist, kuni olukord on selge.
  3. Esimesele ohuteavitusele järgneb alati täpsem info riiklikest kanalitest (nt Vikerraadio, kriis.ee, olev valmis.ee).

  4. Ole allikakriitiline. Ära jaga kontrollimata infot ega sotsiaalmeedias levivat kuulujuttu – valeinfo võib tekitada paanikat ja kahjustada kogukonna turvatunnet.

     

Kuidas käituda, kui saate EE-ALARMi?

Võimaliku ohu korral kasutatakse sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM.

EE-ALARM jõuab läbi SMS-sõnumite, mobiilirakenduste Eesti äpp ja „Ole Valmis!“ ning otsese varjumiskorralduse puhul käivitatakse ka sireenid. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Ohuteavitused saadetakse piirkonda, kus on oht või on teavituses kirjas ohuala.

Jälgige tähelepanelikult, milliseid suuniseid antakse, sest iga teavituse korral ei ole vaja varjuda. Arvestage, et detailsem info olukorra kohta võib veidi aega võtta ning ohuteavitus sisaldabki kõige esmaseid ja kriitilisemaid juhiseid. Lugege alati hoolikalt läbi, milliseid juhiseid riik EE-ALARMiga saadab, sest erinevad olukorrad võivad tähendada ka erinevaid käitumisjuhiseid!

Tähtis on hoolitseda selle eest, et juba aegsasti oleks mobiiltelefonis Eesti äpp ja „Ole valmis!“ rakendus
•    Kui olete äpi telefoni alla laadinud, lubage rakendusel endale ka teavitusi saata (lubage notificationid).
•    Äpp saadab vaikimisi ohuteavitusi kõikide maakondade lõikes. Rakenduse seadetest on võimalik määrata ka detailsem piirkond maakonna täpsusega. Nii saate näiteks ainult oma valitud maakonda saadetavaid teavitusi.
•    Et kõik lahendused ja võimalused telefoni jõuaksid, lubage äpil end automaatselt uuendada või tehke seda aeg-ajalt läbi rakendustepoe „Uuenda“ nupu.

Loe täpsemalt ohuteavituse toimimisest:
https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm

Elanikkonnakaitse

Häbaabi ja turvalisus

Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.

Loe veel
Torudest skulptuur moodustab H20

Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused on need teenused, mille toimimine on ühiskonna ja riigi jaoks nii olulise tähtsusega, et nende katkemine või tõsine häire võib ohustada inimeste elu, tervist, julgeolekut või majanduse toimimist.

Loe veel
Pildil on maapiirkonnas asuv kerksuskeskus. Esiplaanil on punane silt tekstiga „Info · abi – kerksuskeskus“, millel on info, elektri ja esmaabi sümbolid. Sildi kõrval maas on kaasaskantav generaator ja tarvikud. Taustal on madal hoone punase katusega, mille avatud ukse juures suhtlevad vabatahtlik päästetöötaja ja kohalik elanik. Hoone kõrval lehvib Kambja valla roheline lipp. Ümbruses on mets ja kruusatee, mis rõhutavad maalähedast ja kogukondlikku keskkonda.

Kerksuskeskused

Kerksuskeskused on kohalikud tugipunktid, mille eesmärk on tagada kogukonna toimetulek ja vastupidavus kriisiolukordades – näiteks elektrikatkestuse, tormide, küberrünnakute, tarnehäirete või sõjalise ohu korral.

Loe veel
Pildil on köögisahtel, kus läbipaistvate kaantega karbid sisaldavad kuivained nagu kaerahelbed, riis, suhkur ja makaronid. Karbid on sildistatud ja paigutatud korrapäraselt, et toiduained oleksid hõlpsasti leitavad. Tegemist on organiseeritud koduse toiduvaruga, mis sobib pikaajaliseks säilitamiseks ja kriisiks valmistumiseks.

Kriisideks valmistumine

Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada.

Loe veel
Pildil on avaliku varjumiskoha sissepääs betoonseina sees. Ukse kõrval on oranž silt sinise kolmnurgaga ja kirjaga „Avalik varjumiskoht“. Avatud uksest viib trepp ja koridor maa-alusesse ruumi, mida valgustavad laevalgustid. Keskkond on lihtne ja funktsionaalne, viidates turvalisele varjumiskohale kriisiolukorras.

Avalikud varjumiskohad

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad tänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

Loe veel
Sireenid katusel.

Ohuteavitus

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.

Loe veel
Pildil on Coop kauplus ja selle kõrval Neste tankla.

Kriisipoed ja avariitanklad

Üle-eestiline kriisivalmiduse võrgustik, kus generaatoritega varustatud kauplused ja tanklad tagavad ka ulatuslike elektrikatkestuste ajal elanikele toidu, esmatarbekaupade, ravimite ning mootorikütuste kättesaadavuse.

Loe veel
Pildil on lähivaates käsi, mis hoiab TETRA raadiosaatjat. Taustal on veidi udusena näha hele kahe korrusega hoone. Raadiosaatja ekraan ja nupud on selgelt eristatavad, rõhutades sidepidamise rolli. Kompositsioon toob esile operatiivse suhtluse tähtsuse kriisiolukorras.

Kriisikomisjon

Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.

Loe veel
Allakukkunud deltatiivaga droon.

Droonioht

Kui droonid ei ole suunatud Eesti vastu, kuid on sattunud või võivad sattuda Eesti õhuruumi, antakse teavitus õhuohust. Sellisel juhul tuleb varjuda siis, kui droon on nähtav või kuuldav ning kujutab otsest ohtu.

Loe veel
Tunnus

Kriisikaart

Kaardilt on leitavad avalikud varjumiskohad, kerksuskeskused,  kriisipoed- ja tanklad 

Ava kaart 

Elanikkonnakaitse, kriis, kriisivalmidus, kriisideks valmistumine, kriisiks valmistumine, valmisolek kriisiks, tsiviilkaitse, looduskatastroof, elektrikatkestus, sidekatkestus, veekatkestus, soojuskatkestus, kütte avarii, suletud teed, läbimatud teed, torm, lumetorm, suletud teed, sõda.

Viimati uuendatud 15.04.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite tagasisidet, juhist või linki, siis lisage enda e-postiaadress.
Teile vastatakse, kui küsimus on konkreetselt seotud veebilehega. Juhime tähelepanu, et käesolevalt vormilt ei saa esitada muud päringut, edastada märgukirja või selgitustaotlust, samuti mitte teabenõuet.