Hädaabi - ja kriisikontaktid, turvalisuse loojad

Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.

Hädaabinumber 112

112 HÄDAABI

Helista numbril 112, kui ohus on kellegi elu, tervis või vara ning on vaja kiiret hädaabi (politseid, päästet, kiirabi). Helistades püsi liinil, kuni kõnele vastatakse.

Kuidas toimida häirekeskusesse helistamisel?

  • Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
  • Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
  • Kuula päästekorraldaja juhiseid ja vasta tema küsimustele – ta on selleks, et sind aidata. Küsimuste kaudu saab päästekorraldaja õigesti hinnata ohuolukorda ja anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
  • Ole kannatlik. Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
  • Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
  • Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajaduse korral tagasi helistada.

Kuidas määrata oma asukohta?

Kuidas kutsuda abi kui mobiililevi ei ole?

SMS-112 lühisõnumi teenus on suunatud kuulmis- ja kõnepuudega inimestele ning abivajajatele, kellel ei ole võimalik hädaabinumbrile 112 helistades abi kutsuda.

Riigiinfo telefon 1247

1247 RIIGIINFO

Helista numbril 1247, kui soovid kontrollitud riigiinfot (keskkond, maanteed, tuleohutus, dokumendid) või neil teemadel riiki informeerida. Numbril vahendatakse:

  • Transpordiametile infot riigiteede probleemide kohta
  • Keskkonnaametile infot keskkonna ja loomadega seotud probleemide kohta
  • Politsei- ja piirivalveameti infot
  • Päästeameti infot ja nõu erinevates päästeala teemades
  • Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhiseid avarii.ee rakenduse täitmisel
  • Valimiste infot
  • Kliimaministeeriumi koostatud teavet tuuleenergia ja tuulikute arendamise kohta käivatel teemadel
  • Siseministeeriumi koostatud üldinfot rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute kohta
  • Hädaabi konsulaarinfot koostöös välisministeeriumiga

Samuti on 1247 kriiside korral kontaktpunktiks, jagades erakorraliste sündmuste ajal usaldusväärset ja ametlikult kinnitatud riigiinfot ning käitumisjuhiseid.

 Loe täpsemalt

112 (+372 600 0112 välismaalt helistades)

Hädaabinumber

1247 (+372 600 1247 välismaalt helistades)

Riigiinfo telefon

16662 (+372 794 3794 välismaalt helistades)

Mürgistusteabekeskuse infotelefon

1343

Elektrilevi rikketelefon

1220 (+372 634 6630 välismaalt helistades)

Perearsti nõuandeliin

1599

Lastearsti nõuandeliin

6 558 088 (eesti keeles)

Emotsionaalse toe telefon

6 555 688 (vene keeles, 19.00–07.00)

Emotsionaalse toe telefon

116 006 (+372 614 7393 välismaalt helistades)

Ohvriabi kriisitelefon

Ohvriabist pikemalt

116 111 (+372 600 4434 välismaalt helistades)

Lasteabitelefon

Lastekaitsest pikemalt

1492

Naiste tugitelefon

9001 032

Riigi Ilmateenistuse ilmainfo

+372 5301 9999

Välisministeeriumi konsulaarabi telefon

Kambja vald jääb politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna (Riia 132, Tartu) tööpiirkonda.

Hädaabinumbrile 112 helista siis, kui vajad politsei kiiret abi ja tahad teatada korrarikkumisest, kuriteost või liiklusõnnetusest või kui kellegi elu või tervis on ohus ning abi on tarvis kohe.  

Piirkonnapolitseinikud Kambja vallas 

Piirkonna politseiniku ülesanne on lähendada politseid kogukonnale, tuvastada piirkonnas kogukonna turvalisust häirivad probleemid ning arendada koostööd politsei, asutuste, ühenduste ja kohalike omavalitsustega. 

Probleemide lahendamisel keskendub piirkonna politseinik kogukonna huvidele, seades esikohale ohtude ennetamise ning pöörates vähem tähelepanu üksikute juhtumite lahendamisele. 

Kontakt

Persoon

Jüri Nõmm 

piirkonnapolitseinik
kontakt kohalikule elanikule ja  koolile

Portree meesterahvast

Argo Lääts 

piirkonnapolitseinik
kontakt kohalikule elanikule ja  koolile

Veebipolitseinik 

Portree meesterahvast

Alik Säde 

veebipolitseinik
veebikontakt kohalikule elanikule ja koolile

Milliste muredega veebipolitseiniku poole pöörduda? 

  • Kui soovid politseilt nõu 
  • Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi 
  • Kui soovid saata politseile vihjet või teadet 
  • Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all 
  • Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks 
  • Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest 

Abipolitseinikud 

Kui soovid anda oma panuse kohaliku elu turvalisuse tõstmiseks ning hakata abipolitseinikuks, siis võta ühendust politseiga aadressil http://www.abipolitseinik.ee/

Kui kellegi elu või tervis on ohus, on tulekahju, kannatanutega avarii, keemialeke, uppumis- jms oht ning abi on tarvis kohe, tuleb helistada häirekeskuse telefoninumbril 112

Kambja vald jääb päästeameti lõuna päästekeskuse piirkonda. Lähimad kutselised päästekomandod Lõuna piirkonnas: 

Vabatahtlikud päästjad 

Tõrvandi päästeseltsi komandod asuvad: 

  • Tõrvandis (Papli 4)
  • Kambjas (Männi 2) 

Kui soovid ise panustada vabatahtlikuna kogukonna turvalisusesse, siis võta vabatahtlikega ühendust (tel +372 638 0019, e-post [email protected]). 

Kambja vald paikneb kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonna vastutusalas. 

Kaitseliidu ülesanne on tagada ühiskonna kaitsevõime, panustades selleks liikmete vaba aega, kaitsetahet ja nende sõjalist ja tsiviilkompetentsi, et säiliks Eesti iseseisvus ning suureneks inimeste turvatunne ja heaolu. 

Igaühel on võimalus panustada Eesti turvalisusse ning järjepidevusse, astudes kaitseliitu. 

Liitunut ootavad ees põnevad õppused, uued teadmised ja oskused, suurepärane seltskond ning loomulikult võimalus anda oma panus kodumaa heaks! 

Naiskodukaitse 

Naiskodukaitse on kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärgiks on naiste kaasamine riigikaitsesse ning laiemalt kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisse. Naiskodukaitses on oma koha riigikaitses leidnud pea 4000 naist üle terve Eesti. 

Noorkotkad

Noored Kotkad on vabatahtlikkusel ja isamaalisel kasvatusel põhinev kaitseliidu  noorteorganisatsioon, mille liikmeskonna moodustavad 7-19-aastased noormehed ning nende rühmapealikud ja instruktorid. Organisatsioon üritab läbi skautliku kasvatuse aidata kaasa noorte täisväärtusliku elu kujunemisele ning kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.

Tartu malevas on kaks rühma Kambjas vallast

Tornaado rühm

Piirkond: Kambja vald, Ülenurme gümnaasium
Rühmapealik: Alex Kolsar; [email protected]; tel 56980533
Rühmapealiku abi: Sander Kukk; [email protected], tel 53815072

Kuuste rühm

Piirkond: Kambja vald, Kuuste kool
Rühmapealik: Kaido Mark; [email protected], tel 53484965

Organistasioonist täpsemalt

Kodutütred

Kodutütred on kaitseliidu noorteorganisatsioon, kuhu saavad kuuluda tütarlapsed vanuses 7-18 aastat. Kodutütarde tegevus keskendub peamiselt kuuele valdkonnale. Kõige enam pööratakse tähelepanu matkatarkustele ja riigikaitsele ning seejärel igapäevaturvalisusele.

Tartu ringkonnas on kaks rühma Kambja vallast: Kuuste rühm ja Tamme-Kratid (Ülenurme).

Tartu ringkonnast pikemalt

Organisatsioonist täpsemalt

Elanikkonnakaitse

Häbaabi ja turvalisus

Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.

Loe veel
Torudest skulptuur moodustab H20

Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused on need teenused, mille toimimine on ühiskonna ja riigi jaoks nii olulise tähtsusega, et nende katkemine või tõsine häire võib ohustada inimeste elu, tervist, julgeolekut või majanduse toimimist.

Loe veel
Pildil on maapiirkonnas asuv kerksuskeskus. Esiplaanil on punane silt tekstiga „Info · abi – kerksuskeskus“, millel on info, elektri ja esmaabi sümbolid. Sildi kõrval maas on kaasaskantav generaator ja tarvikud. Taustal on madal hoone punase katusega, mille avatud ukse juures suhtlevad vabatahtlik päästetöötaja ja kohalik elanik. Hoone kõrval lehvib Kambja valla roheline lipp. Ümbruses on mets ja kruusatee, mis rõhutavad maalähedast ja kogukondlikku keskkonda.

Kerksuskeskused

Kerksuskeskused on kohalikud tugipunktid, mille eesmärk on tagada kogukonna toimetulek ja vastupidavus kriisiolukordades – näiteks elektrikatkestuse, tormide, küberrünnakute, tarnehäirete või sõjalise ohu korral.

Loe veel
Pildil on köögisahtel, kus läbipaistvate kaantega karbid sisaldavad kuivained nagu kaerahelbed, riis, suhkur ja makaronid. Karbid on sildistatud ja paigutatud korrapäraselt, et toiduained oleksid hõlpsasti leitavad. Tegemist on organiseeritud koduse toiduvaruga, mis sobib pikaajaliseks säilitamiseks ja kriisiks valmistumiseks.

Kriisideks valmistumine

Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada.

Loe veel
Pildil on avaliku varjumiskoha sissepääs betoonseina sees. Ukse kõrval on oranž silt sinise kolmnurgaga ja kirjaga „Avalik varjumiskoht“. Avatud uksest viib trepp ja koridor maa-alusesse ruumi, mida valgustavad laevalgustid. Keskkond on lihtne ja funktsionaalne, viidates turvalisele varjumiskohale kriisiolukorras.

Avalikud varjumiskohad

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad tänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

Loe veel
Sireenid katusel.

Ohuteavitus

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.

Loe veel
Pildil on Coop kauplus ja selle kõrval Neste tankla.

Kriisipoed ja avariitanklad

Üle-eestiline kriisivalmiduse võrgustik, kus generaatoritega varustatud kauplused ja tanklad tagavad ka ulatuslike elektrikatkestuste ajal elanikele toidu, esmatarbekaupade, ravimite ning mootorikütuste kättesaadavuse.

Loe veel
Pildil on lähivaates käsi, mis hoiab TETRA raadiosaatjat. Taustal on veidi udusena näha hele kahe korrusega hoone. Raadiosaatja ekraan ja nupud on selgelt eristatavad, rõhutades sidepidamise rolli. Kompositsioon toob esile operatiivse suhtluse tähtsuse kriisiolukorras.

Kriisikomisjon

Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.

Loe veel
Allakukkunud deltatiivaga droon.

Droonioht

Kui droonid ei ole suunatud Eesti vastu, kuid on sattunud või võivad sattuda Eesti õhuruumi, antakse teavitus õhuohust. Sellisel juhul tuleb varjuda siis, kui droon on nähtav või kuuldav ning kujutab otsest ohtu.

Loe veel
Tunnus

Kriisikaart

Kaardilt on leitavad avalikud varjumiskohad, kerksuskeskused,  kriisipoed- ja tanklad 

Ava kaart 

Elanikkonnakaitse, kriis, kriisivalmidus, kriisideks valmistumine, kriisiks valmistumine, valmisolek kriisiks, tsiviilkaitse, looduskatastroof, elektrikatkestus, sidekatkestus, veekatkestus, soojuskatkestus, kütte avarii, suletud teed, läbimatud teed, torm, lumetorm, suletud teed, sõda.

Viimati uuendatud 20.04.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite tagasisidet, juhist või linki, siis lisage enda e-postiaadress.

Olekuteade

Teile vastatakse, kui küsimus on konkreetselt seotud veebilehega. Juhime tähelepanu, et käesolevalt vormilt ei saa esitada muud päringut, edastada märgukirja või selgitustaotlust, samuti mitte teabenõuet.