Politsei
Hädaabinumbrile 112 helista siis, kui vajad politsei kiiret abi ja tahad teatada korrarikkumisest, kuriteost või liiklusõnnetusest või kui kellegi elu või tervis on ohus ning abi on tarvis kohe
Kambja vald jääb politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirkonda.
Piirkonnapolitseinikud
Kogukonnakeskset politseitööd viib ellu piirkonnapolitseinik, kes on kogukonnaliikmetele tuttav ja kogukonda tundev politseiametnik, olles partneriks kogukonnale ja kohalikule omavalitsusele probleemide lahendamisel.
Kui kellegi elu või tervis on ohus ning abi on tarvis kohe, tuleb piirkonnapolitseinikule helistamise asemel telefonil valida hädaabinumber 112. Sel juhul saadetakse välja patrullekipaaž, kes lahendab kohapeal kiirelt olukorra. Kui tegu pole kiireloomulise väljakutsega, siis edastatakse laekunud info piirkonnapolitseinikule lahendamiseks.
Politsei kutsub kohalikke elanikke üles jagama piirkonnapolitseinikule tähelepanekuid, mis turvalisust häirivad või mille läbi turvalisust tõsta saaks.
Jüri Nõmm
e-post jyri.nomm@politsei.ee
Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Vastuvõtt kokkuleppel
Tööpiirkond: Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevik ning Laane, Lemmatsi, Lepiku, Läti, Reola, Soinaste, Soosilla, Täsvere, Uhti ja Õssu küla.
Argo Lääts
Alik Säde
Veebikontakt kohalikule elanikule
e-post alik.sade@politsei.ee
Anti Peiponen
piirkonnavanem
tel +372 730 8709, 513 2744
e-post anti.peiponen@politsei.ee
Vastuvõtt kokkuleppel
Abipolitseinikud
Kui soovid anda oma panuse kohaliku elu turvalisuse tõstmiseks ning hakata abipolitseinikuks, siis võta ühendust politseiga aadressil http://www.abipolitseinik.ee/.
112
Helista telefoninumbril 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.
Helistada tuleks järgmistel juhtudel:
- on vaja kiiret abi,
- on alust arvata, et abivajadus tekib
- soovid ohust teada anda.
Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast. Kõnele vastav päästekorraldaja on väljaõppinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja edasised juhised või suunab kõne edasi.
Õpeta hädaabinumber 112 selgeks ka lastele ja julgusta neid seda kasutama.
Arvesta ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda.
Kõik Häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.
Kuidas toimida häirekeskusesse helistamisel?
- Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
- Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
- Kuula päästekorraldaja juhiseid ja vasta tema küsimustele – ta on selleks, et sind aidata. Küsimuste kaudu saab päästekorraldaja õigesti hinnata ohuolukorda ja anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
- Ole kannatlik. Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
- Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
- Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada
- Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajaduse korral tagasi helistada.
Kuulmis- ja kõnepuudega isikud saavad abi kutsuda sõnumi teel teenusega SMS-112 - nõutav on telefoninumbri eelnev registreerimine.
Hädaabinumber 112 töötab selleks, et iga inimene saaks ohu korral abi kutsuda. Kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks kehtib number 112 Eestis ja kõikjal Euroopa Liidus (samuti Islandil ja Gruusias). Hädaabinumber 112 on alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.