Kiirgusõnnetus

 

  • VARJU KIIRESTI SISERUUMIDESSE!
  • JÄRGI EESTI MEEDIA KAUDU ANTUD AMETLIKKE JUHISEID!

Ohumärgid

  • Kuuled või näed ametlikku ohuteavitust. Inimene ise ei taju radioaktiivset kiirgust.
  • Kuuled või näed teavitust raskest avariist lähedal asuva riigi tuumaelektrijaamas või tuumarelva kasutamisest relvakonfliktides.
  • Näed kiirgusohu märgist avariisse sattunud sõidukil, vigastatud konteineril või kahtlasel esemel.

Kuidas kiirgusõnnetuseks valmis olla

Kuidas kiirgusõnnetuse hoiatuse saamisel tegutseda

  • Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
  • Kata avatud kaevud.
  • Too koduloomad siseruumidesse ja kata sööt.
  • Valmistu siseruumidesse varjumiseks.

TASUB TEADA

  • Mida lühemat aega viibid väljas või saastunud alal, seda väiksem on kiiritusdoos ja saadud kahju.
  • Mida kaugemal kiirgusallikast asud, seda väiksem on kiiritusdoos.
  • Igasugune varje vähendab kiiritusdoosi.
  • Ära manusta jooditablette, kui Eesti ametkonnad pole selleks vastavaid juhiseid andnud.
  • Kui kiirgusõnnetus on toimunud välisriigis, on kauguse tõttu mõju Eestile reeglina piiratud. Eestis jagatavad käitumisjuhised võivad erineda teiste riikide omadest. Eestis olles peab jälgima just Eesti kanalites jagatavaid juhiseid.

Kuidas kiirgusõnnetuse korral tegutseda

VÄLJAS

  • Radioaktiivselt saastunud aladel kaitse hingamisteid ja nahka (märg riie suu ja nina ette, keha üleni katvad riided).
  • Ära söö, joo ega suitseta saastunud alal.
  • Varju kiiresti lähimasse siseruumi. (Vt „Varjumine siseruumidesse").
  • Kui oled viibinud saastunud alal, võta enne siseruumidesse minekut saastega kokku puutunud riided seljast ära, paki need õhukindlalt kilekotti ja jäta välja. Pese ennast seebiga.

SISERUUMIDES

  • Püsi siseruumides ning sule uksed, aknad, ventilatsioon ja korstnasiibrid, et välisõhk sisse ei pääseks.
  • Vali varjumiseks selline koht, mis on väliskeskkonnast kõige enam ja kindlamalt eraldatud (keldrikorrus, mitme seina taga, akendeta ruum hoone siseosas vmt).
  • Tarbi eelnevalt koju varutud pakendatud toitu ja kraani- või pudelivett.
  • Jälgi Eesti meediast ametkondade edastatavat ohuteavitust ja järgi käitumisjuhiseid.
  • Püsi varjus, kuni ohu möödumisest on teatatud.
  • Ole valmis selleks, et sulle võidakse anda korraldus evakueeruda. Pane selleks kokku esmavajalikud asjad. (Vt peatükk „Evakuatsioon").
  • Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekivad mõne päeva jooksul tervisekahjustused, mille sümptomid on näiteks naha punetus, iiveldus ja oksendamine. Kui sul esinevad need sümptomid, anna sellest teada hädaabinumbril 112.
  • Ohu möödumisel järgi ametkondade juhiseid ja piiranguid.