Ootamatu rünnak avalikus kohas

 

  • EEMALDU KIIRESTI OHUST!
  • VARJU OHUTUSSE KOHTA!
  • TEATA JUHTUNUST HÄDAABINUMBRIL 112!

Ohumärgid

  • Näed inimeste ründamist relva, sõiduki või mis tahes ohtliku vahendiga.
  • Näed agressiivselt meelestatud ja/või relvastatud inimest.
  • Kuuled laske või plahvatusi.
  • Saad info rünnaku kohta teiste inimeste käest.
  • Kuuled paanikas inimestele viitavaid helisid või näed paanikas inimesi eemaldumas.
  • Näed inimesi maas lamamas.

Kuidas äkkrünnakuks valmis olla

  • Tee endale selgeks evakuatsiooniteed ja varuväljapääsude asukohad.
  • Äkkrünnaku käitumisjuhiste olemasolul töökohas või õppeasutuses tutvu nendega.
  • Kui riigis, kus sa viibid, on antud terroriohu hoiatus, väldi rahvarohkeid kohti ning järgi ametkondade juhiseid.
  • Välisriiki minnes selgita välja kohalik hädaabinumber ja Eesti esinduse kontaktid (vt peatükk „Välisriigis kriisiolukorda sattumine").
  • Tee endale selgeks, kuidas oma telefon kiiresti hääletule ilma vibratsioonita funktsioonile seada.

Kuidas äkkrünnaku korral tegutseda

1. EEMALDU

VÄLJAS

  • Liigu kiiresti ja varjatult kaitset pakkuvasse kohta ning eemale ründaja vaateväljast.
  • Kui näed ohutut teed, eemaldu selle kaudu. Kasuta põgenemiseks kõrvaltänavaid.
  • Ürita vältida põgenevat rahvamassi ja vali võimaluse korral teine liikumissuund.
  • Eemaldu ohust võimalikult kaugele.
  • Ära tekita põgenemisel kahju teistele inimestele.
  • Võimaluse korral hoiata ja abista teisi ilma ennast ohtu seadmata.
  • Politseinikke nähes ära torma nende suunas, hoia käed üleval ja peopesad nähtaval. Arvesta, et kõiki inimesi käsitletakse potentsiaalse ohuna. Allu politsei korraldustele.

HOONES

  • Järgi hoone töötajate ja ametkondade antavaid korraldusi.
  • Hoonest väljumiseks kasuta treppe, tagavaraväljapääsu või esimese korruse aknaid.
  • Kui põgenemine võib panna sind suuremasse ohtu (näiteks ainsad väljumisteed on ründaja kontrolli all või sa ei leia ohutut põgenemisteed), jää paigale ning varju mõnda ruumi või esmast kaitset pakkuva mööblieseme või seina taha.

2. VARJU

  • Kui leiad peidupaiga ruumis, lukusta uks ja liiguta ruumis asuv sisustus ukse ette.
  • Kustuta ruumis kõik tuled ning hoia eemale ustest ja akendest.
  • Peidupaika jõudes seadista mobiiltelefon hääletuks ja lülita välja ka vibreerimisfunktsioon.
  • Ära paljasta oma asukohta ning ära välju enne, kui oht on möödas ja oled saanud politseilt vastavad juhised.

3. TEAVITA

  • Kui oled vahetust ohust eemal, helista hädaabinumbrile 112 ning teavita toimunust ja oma asukohast.
  • Hoiata teisi inimesi ohtlikku piirkonda liikumise eest.

TASUB TEADA

  • Kui märkad olukorda, mis võib viidata rünnaku võimalusele (näiteks massiüritusel inimene relva või lõhkeseadeldisega), teavita sellest kohe politseid hädaabinumbril 112.
  • Kui kahtled, kas tegemist on rünnakuga, ära mine mitte mingil juhul kontrollima, vaid eemaldu ning teavita igal juhul politseid.
  • Arvesta, et ründaja lähtub rünnaku kavandamisel ja läbiviimisel inimeste ja masside tavapärasest käitumisest. Seetõttu on ohu korral kasulik tegutseda ootuspärasest erinevalt (liikuda massist eraldi, vältida tavapäraseid evakuatsiooniteid jmt).
  • Kuigi ohupiirkonnast lahkumine peab toimuma kiiresti, on oluline säilitada rahu ja tegutseda läbimõeldult.
  • Kõigis Euroopa Liidu riikides saab hädaabikõnesid teha numbril 112.

Kui äkkrünnaku vahetu oht on möödas

  • Järgi kohalike ametivõimude korraldusi ja ohuhinnangut.
  • Jälgi meediat ja muid infoallikaid, mis sündmust kajastavad.
  • Väldi ühistranspordiga sõitmist (bussid, rongid, trammid, metroo, laevad) ning rahvarohkeid kohti ja massiüritusi.
  • Kui rünnak toimus välisriigis, teavita oma lähedasi, et sinuga on kõik korras. Juhul kui vajad abi, pöördu Eesti Välisministeeriumi poole +372 5301 9999 või konsul@mfa.ee.

 

 

VÄLISRIIGIS KRIISIOLUKORDA SATTUMINE

  • TUTVU SIHTRIIGI OHTUDEGA JA TEE SELGEKS HÄDAABINUMBER!
  • REGISTREERI OMA REIS EESTI VÄLISMINISTEERIUMI VEEBILEHEL!
  • HOIA LÄHEDASI OMA REISIGA KURSIS!
  • KUI VAJAD KONSULAARABI, VÕTA ÜHENDUST EESTI VÄLISMINISTEERIUMIGA!
  • JÄRGI ASUKOHARIIGI SOOVITUSI JA KORRALDUSI!

Kuidas välisriiki minnes kriisiolukorraks valmis olla

  • Tutvu välisriiki reisimisega seotud info ja soovitustega Välisministeeriumi veebilehel reisitargalt.vm.ee või mobiilirakenduse Reisi Targalt kaudu. Sealt leiad reisiinfo riikide kaupa.
  • Registreeri oma reis Välisministeeriumi veebilehe secure.vm.ee/reisi-registreerimine või mobiilirakenduse Reisi Targalt kaudu. Siis saab Välisministeerium kriisiolukorras abivajajatega kiiresti ühendust võtta.
  • Teavita lähedasi oma reisiplaanidest, jäta neile oma kontaktandmed ning reisikindlustuspoliisi ja reisidokumendi koopia.
  • Tee endale selgeks kohalik hädaabinumber ning käitumisjuhised õnnetuste puhul.
  • Salvesta oma telefoni ja kirjuta üles lähima Eesti esinduse kontaktandmed ja Välisministeeriumi ööpäevaringne valvetelefon +372 5301 9999.
  • Sõlmi reisikindlustus ja tee selgeks, millistes olukordades kindlustus kehtib.
  • Euroopa majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis reisides on kasulik taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart, kuid see ei pruugi katta kõiki kulutusi.
  • Võta välisriiki reisides kaasa ka sularaha.

TASUB TEADA

Kuidas tegutseda, kui oled välisriigis sattunud kriisiolukorda

  • Järgi asukohariigi ametkondade soovitusi ja korraldusi.
  • Kui sinu asukohariigis või piirkonnas on ulatuslikum kriisiolukord, teavita oma olukorrast lähedasi.
  • Kui vajad konsulaarabi, võta ühendust Eesti Välisministeeriumiga ööpäevaringsel valvetelefonil +372 5301 9999 või Facebooki Veebikonsuli (www.facebook.com/veebikonsul) kaudu. Vajaduse korral pöördu lähima Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole.

TASUB TEADA

  • Konsulaarabi käigus antakse abivajajale infot edasiseks tegutsemiseks, nõustatakse suhtlemisel kohalike ametiasutustega, abistatakse kontaktide otsimisega, vahendatakse suhtlust lähedastega Eestis, antakse keeleabi, toetatakse dokumentide kättesaamisega ning vajaduse korral aidatakse organiseerida kannatanu tagasipöördumist Eestisse.
  • Konsul ei saa tasuda isiku eest kulusid, mis on vajalikud ravi saamiseks, õigusabiks, reisipiletite ostmiseks, majutuseks või muuks, kuid aitab vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustab rahaülekannete tegemisel.