Kompostitakse:

• biolagunevad söögi-, köögi- ja sööklajäätmed
• biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid

Kus kompostitakse?

• Biolagunevad söögi, köögi- ja sööklajäätmed 

Tiheasutsusalal või kui naaberkinnistu on liiga lähedal, tuleb need kompostida kinnises kompostris. Soovitatav on kasutada soojustatud kiirkompostrit.

Hajaasutuses, kui naaberkinnistu on piisavalt kaugel ning metsloomade juurdepääs on jäätmetele piiratud,  on lubatud kasutada lahtist kompostrit või auna.

Kui biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ei ole võimalik kompostida, siis peab need jäätmevedajale üle andma korraldatud jäätmeveo raames. See on tasuta. 
 

• Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed 

Võib kompostida lahtises kompostris või aunas.

Kui nende kompostimine ei ole võimalik, tuleb need üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Vedu toimub vahemikus 01.05–31.10 üks kord kuus. Haljastujäätmed peavad olema pakitud kuni 150 l läbipaistvatesse biolagunevatesse kottidesse, täidetuna kuni 10 kg. Veotellimus esitage tellimus@ragnsells.com ja kirjutage, millises koguses soovite haljastujäätmeid üle anda. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.

Tasu eest võetakse biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid vastu jäätmejaamas. 

Kohtkompostimisest saad vallavalitsusele teada anda siit.

Kuidas kompostida?

Koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on kolmandik kuni pool biolagunevad ehk siis köögi- ja aiajäätmed. Need on arukas kompostida, sest siis jõuavad loodusest pärit ained jälle mulda tagasi ning saavad toiduks taimedele, mis katavad nii inimese kui loomade-lindude-putukate toidulaua.

Kahjuks näitavad uuringud, et segaolmejäätmetes on meil kuritegelikult palju biolagunevat kraami – tublisti üle kolmandiku! Seda hoolimata asjaolust, et prügi sorteerimise hädavajalikkus ja taaskasutus on olnud juba palju aastaid aktuaalne teema. Kogu väärt orgaaniline materjal, millest oleks saanud huumus- ja toitaineterikast mulda, läks koos muu olmeprügiga põletusahju või prügilasse.

Biolagunevate jäätmete eraldamine muust prügist on väga oluline ka seetõttu, et need teevad teiste jäätmete taaskasutamise keeruliseks või lausa võimatuks. Prügilasse ladustatult eraldavad biojäätmed aga metaani, mis on üks kliima soojenemise põhjustest.

Kahjuks on paljudel inimestel täiesti ükskõik, et tekitame tohutult palju prügi. Biojäätmete, pakendite ja vanapaberi kogumine aitab prügi kogust märgatavalt vähendada. Kui igaüks annab oma pisikese panuse, siis saab muuta ka suuri asju. Maailm on ju uppumas prügisse, põllumullad on ära kurnatud ja silmapiiril ähvardab üleilmne toidupuudus.

Tark aiapidaja kompostib!

Kui sul on oma aed, on asi lihtne: kogu lagunev orgaaniline kraam läheb kompostihunnikusse, kompostikasti või kompostrisse.

Muidugi võib biolaguneva kraami saata eraldi kotiga ka jäätmejaama. Aga on see ka mõistlik, et siis hiljem kulutada raha ja osta mulda? Selle asemel on ju väga lihtne kompostmulda ise teha.

Vana tuntud kuhja- ja kastimeetod on kompostrist aeglasemad, sest kompost valmib kahe aastaga. Samuti vajavad need rohkem ruumi.

Modernse eramu juurde kompostihunnik või kompostikastide rivi ei sobigi. Kena disainiga komposter võib aga seista kellegi ilumeelt riivamata kasvõi köögiukse kõrval. See väike kast „sööb" ära kõik majapidamises tekkivad orgaanilised jäätmed. Suletav komposter ei tekita huvi ka loomades ega levita ebameeldivaid lõhnu.

Anna lagunemisele vunki juurde!

Tasub teada, et kompostihunnikusse või -kasti viidud liha- ja piimatoodete jäätmed tekitavad seal võigast prügimäe lõhna. Kompostimiseks ei sobi ka tahm, söe- ja briketituhk, loomulikult kõikvõimalikud kemikaalid. Liiklusrohke tänava ja maantee äärest toodud rohuniitega saastub kompost kütusejääkide ja raskmetallidega. Värvitrükis paber võib sisaldada toksiine.

Hunniku ja katmata kasti puudus on see, et köögijäätmed meelitavad ligi hiiri, rotte, kasse ja linde ning materjali pind saab mõnusaks paljunemispaigaks kärbestele. Ka ei pruugi hunnikus või kastis kompostides hävineda umbrohuseemned.

Õnneks on müügile tulnud kompostimist hõlbustavad tooted. Näiteks on olemas looduslikke mikroorganisme sisaldavad graanulid, mis kiirendavad orgaanilise aine lagunemist ning mille toimel väheneb ka umbrohuseemnete kogus kompostis. Vahend on müügil ka vedelikuna. Kompostiergutit tuleb materjalile lisada 2–3 korda aastas. See toimib siis, kui temperatuur on üle nulli.

Ebameeldiva lõhna vastu aitab aga hästi prügiseptik. Ühtlasi hoiab see eemal ka kärbsed ja muud putukad ega lase neil paljuneda, samuti pidurdab hallituste arengut. Vahend ei häiri komposteeruvas materjalis tegutsevaid kasulikke mikroorganisme ning on täielikult bioloogiliselt lagunev.

Mida võib panna kompostihunnikusse, kompostrisse ja biojäätmete konteinerisse?

Komposteerimiseks sobivad tahked toidujäätmed (s.h liha ja kala, või, margariin), munakoored ja paberist munarestid, peened kalaluud, puu- ja köögiviljakoored jm osad, taimelehed, -varred, -koor, kohvi- ja teepuru koos filterpaberiga, majapidamispaber, pabertaskurätid ja –käterätid, biolagunevad kilekotid, toalillemuld, lõikelilled, muruniide, aiajäätmed (rohtsed jäätmed ja viljad, lehed, puitunud varred ja peened soovitatavalt peenestatud oksad, immutamata ja värvimata puit.

Komposteerimiseks ei sobi vedelad toidujäätmed (lihavedelik, supid, kastmed, piim, kefiir, toiduõli, rasv), tuhk, suitsukonid, suured kondid, kassiliiv, kunstkiust tekstiilid, nahk.

Iseenesestmõistetavalt ei või komposti hulka panna ühekordseid mähkmeid, tavalisi kilekotte, tolmuimeja kotte, piima- ja muid joogipakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, klaas- ja metallesemeid, kemikaale.

Kiirkomposter HOTBIN MK

• Kiirkompostri kasutusjuhend |pdf