Kuhu viia?

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed saab tasuta jäätmevedajale üle anda korraldatud jäätmeveo raames või kohtkompostida. Sobivad 80–240 l konteinerid ja 800–1300 l süvamahutid. Biolaguneva vooderduskoti paigaldab Ragn-Sellsi töötaja peale konteineri tühjendamist. Vooderduskoti paigaldamine on tasuline teenus, sellest loobumisest teavitage vedajat. 

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud neid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäämevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt taotluse alusel köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.

Loe ka kompostimise kohta.

Sorteerimine

Sobivad:

• Puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid
• Pagaritooted (leib, sai jmt),
• Liha- ja kalajäätmed
• Kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga
• Määrdunud papp ja paber
• Pabermassist munakarbid
• Majapidamispaber ja pabersalvrätid
• Toataimed (sh muld ja lõikelilled).

Ei sobi:

• Vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms)
• Tolmuimejakotid
• Kiletatud/vahatatud pinnaga paber
• Ühekordsed toidunõud ja -pakendid (ka biolagunevad)
• Tekstiil ja nahk
• Suitsukonid
• Metall-, plast- ja klaaspakendid
• Ohtlikud jäätmed.

• Biojäätmete sorteerimine – 10 vastust enamlevinud küsimustele

 Pandipakendi tunned ära pudelikujulise märgi järgi etiketil

Kuhu viia?

Pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid tuleb viia müügikohtades asuvatesse tagastuspunktidesse ehk taaraautomaati. Korgi võid tagastades jätta peale.

Taaratagastus Kambja vallas

Ülenurme Konsum (Võru mnt 2, Ülenurme)

Tõrvandi Konsum (Müürsepa 1, Tõrvandi)

Kambja Konsum (Kesk 2a, Kambja)

Rebase kauplus (Lalli küla, Vana-Kuuste küla piirilt 270m)

Reola pood/tankla (Vanakooli tee 4, Reola küla)

 Sobib

• Tühjad pandimärgiga pudelid ja purgid

 Ei sobi

• Taara, milles on hoitud mürke jm eluohtlikke ja tervistkahjustavaid aineid.
• Pandimärgita taara (nt enamik klaasist veini- ja viinapudelid, šampusepudelid).
• Pandimärgita taara on pakend (vastavalt metall-, plastik- või klaaspakend), mille saab üle anda korraldatud jäätmeveoga või  viia avalikku segapakendi/klaaspakendi konteinerisse.

Mida taaraga tehakse?

Osa pandipakenditest läheb uuesti täitmisele.

Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata näiteks kolm tundi televiisorit.

Kuhu viia?

Kohustuslik on segapakendijäätmed ehk plastpakendid, metallpakendid ja joogikartong anda üle jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames. 

Kogumine toimub kuni 150 l läbipaistvasse jäätmekotti, konteinerisse või süvamahutisse. Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul.

Kui on võimalik segapakendi hulgast välja sorteerida ja eraldi üle anda klaaspakend ning papp- ja paberpakend, siis tuleb seda teha.  

Kui avalikus ruumis asuv klaaspakendi ning papp- ja paberpakendi konteiner asub jäätmevaldajale piisavalt lähedal, et seda sinna viia, siis seda tuleks teha. Kui aga nimetatud konteiner jääb pigem kaugeks, siis võib panna ka segapakendi hulka.

Kui kasutate kogumisvahendina jäätmekotti ja veopäeval see puudub, siis esitab vedaja tühisõiduarve.

Pakendikoti teenuse saamiseks tuleb ühendust võtta jäätmevedajaga pakendikoti kui segapakendijäätmete üleandmise võimaluse kokku leppimiseks jäätmeveo lepingus.

Jäätmevedaja lepib eelnevalt  jäätmevaldajaga kokku pakendikoti kätte saamiseks koha (pannakse postkasti, jäetakse segaolmejäätme konteineri kaane vahele, pannakse aia vahele või lepitakse kokku muu mõistlik koht). Selleks ei pea jäätmevaldaja kodus olema.

Pakendikott on tasuta. Vedaja annab nii mitu kotti asemele, kui ta ära viib. Seega kui tekkiv jäätmete kogus on suurem ja vajate rohkem kotte, siis kas võtate ise kasutusele mõne läbipaistvama koti esialgu või palute järgmiseks korraks vedajal jätta rohkem pakendikotte.

Kuna segapakend tuleb koguda ja anda üle eraldi segaolmejäätmest ja üleandmiseks kasutatakse pakendikotti, siis see kott tuleks panna segaolmejäätmete konteineri kõrvale või kuhugi mujale jäätmevedajale nähtavasse kohta.

Paber- ja pappakend ei tohi olla vettinud ega määrdud. Segapakendite hulka ei panda vanapaberit.

NB! Korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlikes hoonetes on kohustuslik koguda jäätmevaldajale üleandmiseks eraldi mahutitesse paberi- ja kartongijäätmed ning klaaspakendid – sel juhul neid segapakendi hulka lisada ei tohi.

Segapakendeid võetakse vastu ka jäätmejaamas.

Sorteerimine

Plast-, metallpakendid ja joogikartong asetatakse ühte kogumisvahendisse.

Pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Pakendit ei pea pesema, piisab loputamisest. Kui on nii võrd määrdunud, et loputamine ei aita (pole mõtet), tuleb antud pakend panna segaolmejäätmete hulka. 

PLASTPAKENID

Sobivad:

• PUHTAD jogurti- ja võitopsid

• PUHTAD õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid

• PUHTAD kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid)

• PUHTAD plastnõud ja -karbid

• PUHTAD plastpakendid, sh joogitaara (nt PET pudelid)

• PUHTAD kilekotid ja pakkekile.

Ei sobi:

• Kummist tooted

• Plastist mänguasjad

• Ohtlike ainetega määrdunud pakendid, nt kodukeemia pakendid

• Hügieenisidemed ja mähkmed jms

• Pandipakendimärgistusega pudelid

METALLPAKENDID

Sobivad:

• Konservpakendid (nt konservikarbid)

• Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja –korgid

• Muud puhtad metallpakendid (nt alumiiniumist ja plekist purgid, pudelid).

Ei sobi:

• Ohtlike ainete pakendid (nt liimi-, värvi- ja lahustipakendid)

• Aerosoolpakendid (nt juukselaki ja õhupuhasti pakendid)

• Ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid;

• Pandipakendimärgistusega metallpurgid.

JOOGIKARTONGIST PAKENDID

Sobivad:

• PUHTAD kartongist piima-, mahla-, veini-, jogurti- jm pakendid.

Ei sobi:

• Toiduga määrdunud või pooleldi täidetud kartongpakendid.

Kuhu viia?

Paberit ja pappi (kartong) saab jäätmevedajale üle anda tasuta korraldatud jäätmeveo raames. Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmete üleandmine vedajale on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.

Avalikud paberi- ja papikonteinerid

Ülenurme Coop Konsum (Võru mnt 2)

Kambja Coop Konsum (järvepoolses parklas Pargi tn alguses)

Rebase Coop kauplus (Lalli küla)

Tõrvandi kogumispunkt (Papli 5/2)

Raanitsa kogumispunkt (Raanitsa - Pärtli teel)

Aarike kogumispunkt (Virulase k, Aarike vkt)

Kammeri kogumispunkt (Lutike teel)

Jäätmejaam

Samuti saab paberit- ja pappi viia jäätmejaama.

Vanapaberi kokkuost

OÜ Eesti Vanapaber kokkuostupunkt Tartus Jalaka tn 60b, tel 510 5780.

Sorteerimine

Paber- ja papppakendite kogumisvahendisse

Sobivad:

• Pappkastid ja -karbid;

• Paberist pakendid (sh ka kartong- ja lainepapp-pakendid);

• Paberkotid.

NB! Suru pakend kokku!

Ei sobi:

• Määrdunud ja vettinud paber ja papp, sh kartongist joogipakendid;

• Ehituspaber;

• Majapidamispaber, kile, mähkmed ja hügieenisidemed, vahtplast;

• Kasutatud majapidamispaber, pappnõud ja -topsid, pabersalv- ja pabertaskurätikud;

• Foolium- ja kopeerpaber;

• Jäätise ja kommipaberid;

• Kiletatud ja vahatatud pinnaga paber ning papp (nt kinkepaber).

Kuhu viia?

Klaaspakendeid (klaaspurgid,- pudelid jms klaasist pakendid) saab tasuta jäätmevedajale üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Kogumiseks sobivad 80 – 240 l konteinerid.

Klaaspakendite üleandmine vedajale on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes, samuti äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit.

Klaaspakendeid võtavad vastu ka jäätmejaamad.

Avalikud klaaspakendi konteinerid asuvad:

• Ülenurme Coop Konsum (Võru mnt 2)
• Tõrvandi Coop Konsum (Müürsepa 1)
• Kambja Coop Konsum (järvepoolne parkla Pargi tn alguses)
• Rebase kauplus (Lalli küla, Vana-Kuuste küla piirilt ~270 m)

Sorteerimine

Sobivad:

• Klaasist pudelid- ja purgid
• Muud puhtad klaaspakendid

Ei sobi:

• Akna- ja leheklaas
• Lambipirnid-säästulambid
• Peegelklaas
• Ohtlike ainete pakendid (nt lahustipudelid)
• Klaasist ja keraamikast nõud ja potid

Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid.

Kuhu viia? 

Segaolmejäätmete üleandmine  korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Kogumisvahendiks sobivad jäätmekott (kuni 150 l), konteiner (80 – 4500 l), süvamahuti (800 – 5000 l). Kui kasutate jäätmekotti ja veopäeval see puudub, esitab vedaja tühisõiduarve.

Segaolmejäätmete väikseim veosagedus tiheasustusalal on üks kord 4 nädala jooksul (väikseim lubatud mahuti 80 l konteiner), harvema veosageduse (üks kord 8 nädala jooksul) saamiseks on vajalik vallavalitsuse nõusolek. Kuni 150 l jäätmekoti (täidetuna kuni 10 kg) kasutamine on võimalik vaid jäätmevaldaja taotluse alusel ja vallavalitsuse nõusolekul. Väikseim veosagedus hajaasustusalal on üks kord 12 nädala jooksul (väikseim lubatud mahuti 240 l konteiner).

Tasu eest saab segaolmejäätmeid ära anda ka jäätmejaamas.

Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:

• liigiti kogutavaid jäätmeid
• tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
• vedelaid jäätmeid;
• toiduõli- ja rasva;
• ohtlikke jäätmeid;
• käimlajäätmeid;
• kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
• aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
• taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
• pakendijäätmeid;
• probleemtooteid;
• ehitus- ja lammutusjäätmeid;
• tervishoiujäätmeid.

Pane tähele:

• Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
• Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
• Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, mitte segaolmejäätmete konteinerisse. 

Tekstiilijäätmeid käsitletakse jäätmetena siis, kui valdaja ei kavatse neid enam kasutada ja viskab need ära või plaanib seda teha. Tekstiilijäätmete hulka loetakse kõik tekstiilist esemeid, mis meie igapäevaelus tekivad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne). Madratsid ja vaibad kuuluvad suurjäätmete hulka ning kogutakse vastavalt, kas jäätmejaamas või kogumisringiga. 

• Kõik korduskasutuseks sobilikud (puhtad ja terved) tekstiilid tuleb viia korduskastuskeskustesse.
• Kõik korduskasutuseks mittesobilikud (plekilised, katkised ja kulunud) tekstiilid tuleb viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse (jäätmejaama).
• Kõik tugevalt määrdunud, hallitanud, kopitanud esemed tuleb panna segaolmejäätmete mahutisse.
• Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.

Kambja valla elanikud saavad tekstiilijäätmed viia Tartu linnas asuvatesse jäätmejaamadesse aadressidel Selli tn 19 ning Jaama 72C. Tekstiilijäätmed võetakse vastu vastava hinnakirja alusel.

Enne eseme äraviskamist tasub aga mõelda, kas see on endiselt kasutuskõlbulik. Kasutuskõlblikke esemeid saab nii müüa kui ära anda kohalikel kirbuturgudel, kogukonna facebooki grupis, yaga.ee platvormil või luues kohalikke ringluspunkte. Katkise eseme puhul tuleks võimalusel eelistada parandamist äraviskamisele, et sel viisil toote eluiga pikendada. 

Kuhu viia?

Biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid on võimalik kompostida või anda tasuta üle korraldatud jäätmeveo raames. Vedu toimub vahemikus 01.04–30.11 üks kord kuus. Haljastujäätmed peavad olema pakitud kuni 150 l läbipaistvatesse kottidesse, täidetuna kuni 10 kg. Veotellimus esitage tellimus@ragnsells.com ja kirjutage, millises koguses soovite haljastujäätmeid üle anda. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.

Tasu eest võetakse biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid vastu jäätmejaamas. Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse jäätmejaamas ühelt toojalt vastu maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleb aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule.

Loe ka kuidas kompostida.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, mis tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed viia tasu eest jäätmejaama või Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

Vanapaberi kogumine toimub korraldatud jäätmeveoga. 

Vähemalt kümne korteriga kortermajadel on kohustuslik omada eraldi konteinerit paberi ja papi jaoks. Kohapeal kogumise teenuse võivad valida ka majad, kus on alla kümne korteri. Kui majapidamistes tekib arvestatav kogus vanapaberit, võiks kaaluda koju vanapaberikonteineri paigaldamist. Selline lahendus sobib majapidamistele või eramajade gruppidele, kus tekib kvartalis vähemalt 240 liitrit paberit ja pappi.

Vanapaberit võetakse Kambja valla elanikelt vastu ka jäätmejaamas.

Vanapaberi kokkuost

Kokkuostupunkt OÜ Eesti Vanapaber, Jalaka 60b, tel 510 5780.

Sorteerimine

Vanapaber on:

• Ajalehed
• Ajakirjad
• Kataloogid ja reklaammaterjalid
• Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
• Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
• Kontoripaber
• Papp
• Jõupaber
• Kileaknata ümbrikud
• Vanad raamatud (kõvade kaanteta)

Vanapaber EI OLE:

• Määrdunud või vettinud paber ja papp
• Majapidamispaber
• Kasutatud pabernõud
• Kopeerpaber
• Kleepsildid, teibid
• Foolium, võipaber
• Kommipaberid, jäätisepaberid
• Tapeet
• Lamineeritud või kiletatud paber
• Tetrapakid
• Munakarbid
• Kõik muud jäätmed, mis sisaldavad teisi materjale peale paberi ja kartongi

Vaata ka: papp- ja paberpakend

Kuhu viia?

Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama. Samuti saab ohtlikke jäätmeid ära anda Kambja tankla kogumispunktis, patareisid lisaks kaupluste kogumiskastidesse ja vanu ravimeid apteegis.

Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed:

• patareid
• vanad ravimid
• elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid
• elektri- ja elektroonika seadmed (nt kineskoopteleviisorid, külmkapid, kineskooparvutimonitorid jt).
• päevavalguslambid
• säästupirnid
• pestitsiidid ehk taimekaitse- ja umbrohutõrjemürgid
• näriliste- ja teiste kahjurite vastased mürgid
• väetised
• vanaõli
• õlifiltrid
• õlinõud
• õlised kaltsud
• värvi-, laki- ja liimijäätmed ja nendega saastunud anumad
• lahustijäägid ja nendega saastunud anumad
• kodukemikaalid ja nendega saastunud anumad.

Kuhu viia?

Elektroonikaromud tuleb viia jäätmejaama. Samuti saab neid väiksemas koguses ära anda Kambja tankla kogumispunktis.

• Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms)
• väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
• kodused IT ja telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
• tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
• luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
• elektritööriistad (v.a tööstuslikud)
• elektrilised mänguasjad
• seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)

NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!

Suurjäätmeteks loetakse tavajäätmeid, mis ei mahu konteinerisse, n lauad, toolid, kardinapuud, vaibad jms.

Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed (n uksed, aknad, kraanikausid, viimistlusmaterjalid jms), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (n pesumasinad, telerid, elektripliidid jms) ohtlikud jäätmed ning probleemtooted (n autoromud või nende osad, vanarehvid).

Kuhu viia?

Suurjäätmete vedu toimub jaanuari, märtsi, mai, juuli, septembri ja novembri teisel nädalal. Suurjäätmete veotellimus esitage tellimus@ragnsells.com, kirjutades, mida ja millises koguses soovite üle anda. NB! Veopäeval võetakse kaasa vaid tellimuses loetletud esemed! Ühe suurjäätmete veokorra maksimaalne maht on kuni 5 m³. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.

Valla elanikud saavad suurjäätmeid ära anda ka jäätmejaamas.

Ehitusjäätmed tuleb viia jäätmejaama.

Ehitusjäätmete konteineri ja äraveo saab tellida ka AS-ist Ragns Sels.

Ehituse ja lammutuse segajäätmeid, suuremõõtmelist betooni, asfalditükke võtab tasu eest vastu ka:

OÜ Karimek

Tehnika 14

tel 552 3550 

E-R 7.30-18.30, L 9.00 - 15.00, P suletud

Vanametalli kokkuostja on Kuusakoski AS, Teguri 53, Tartu; tel 736 7772.

Autorehve võtavad vastu:

• jäätmejaamad

• AS Kuusakoski teeninduspunkt (tasuline, velgedel tasuta)

• rehve müüvad firmad.

Eraisikud saavad sõiduauto vanarehve tasuta üle anda mõistlikus koguses, st kuni 8 sõiduauto rehvi aasta jooksul (suve- ja talverehvide vahetamise käigus tekkiv rehvide loogiline kogus) ühe isiku kohta.

Romusõiduk on ohtlik jääde ja tuleb viia metallikokkuostu:
AS Kuusakoski, Teguri 53, Tartu, tel 736 7772. Romusõiduki võib ise teeninduspunkti viia või tellida äraviimine tel 13 660.

Sõiduki omanikule, kes annab sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale väljastatakse  lammutustõend. Kuusakoski ja Eesti autolammutuste liidu liikmed väljastavad liiklusregistrile elektroonse lammutustõendi, mille alusel kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta. Loe pikemalt.