Jäätmeliigid

Pandipakend

Kuhu viia?

Pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid tuleb viia müügikohtades asuvatesse tagastuspunktidesse ehk taaraautomaati. 

Taaratagastus Kambja vallas

Ülenurme Konsum (Võru mnt 2, Ülenurme)

Tõrvandi Konsum (Müürsepa 1, Tõrvandi)

Kambja Konsum (Kesk 2a, Kambja)

Rebase kauplus (Lalli küla, Vana-Kuuste küla piirilt 270m)

Reola pood/tankla (Vanakooli tee 4, Reola küla)

 

Pandipakend

  •  Pandipakendi tunned ära pudelikujulise märgi järgi etiketil
  •  Korgi võid tagastades jätta peale

 Sobib

  • Tühjad pandimärgiga pudelid ja purgid

 Ei sobi

  • Taara, milles on hoitud mürke jm eluohtlikke ja tervistkahjustavaid aineid.
  • Pandimärgita taara (nt enamik klaasist veini- ja viinapudelid, šampusepudelid).
  • Pandimärgita taara on pakend, mille saab ära anda pakendikotiteenusega või viia pakendikogumise konteinerisse.

Mida taaraga tehakse?

Osa pandipakenditest läheb uuesti täitmisele.

Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata näiteks kolm tundi televiisorit.

 

Plast- ja metallpakend, joogikartong

Kuhu viia?

Plastpakend, metallpakend ja joogikartong antakse üle jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames. Kogumine toimub kuni 150 l läbipaistvasse jäätmekotti, konteinerisse või süvamahutisse. Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul.

Segapakendeid võtekase vastu ka jäätmejaamas.

Sorteerimine

Plast-, metallpakendid ja joogikartong asetatakse ühte kogumisvahendisse.

Pakendid peavad olema tühjad ja puhtad (vajadusel veega loputatud!).

PLASTPAKENID

Sobivad:

  • PUHTAD jogurti- ja võitopsid

  • PUHTAD õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid

  • PUHTAD kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid)

  • PUHTAD plastnõud ja -karbid

  • PUHTAD plastpakendid, sh joogitaara (nt PET pudelid)

  • PUHTAD kilekotid ja pakkekile.

Ei sobi:

  • Kummist tooted

  • Plastist mänguasjad

  • Ohtlike ainetega määrdunud pakendid, nt kodukeemia pakendid

  • Hügieenisidemed ja mähkmed jms

  • Pandipakendimärgistusega pudelid

METALLPAKENDID

Sobivad:

  • Konservpakendid (nt konservikarbid)

  • Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja –korgid

  • Muud puhtad metallpakendid (nt alumiiniumist ja plekist purgid, pudelid).

Ei sobi:

  • Ohtlike ainete pakendid (nt liimi-, värvi- ja lahustipakendid)

  • Aerosoolpakendid (nt juukselaki ja õhupuhasti pakendid)

  • Ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid;

  • Pandipakendimärgistusega metallpurgid.

JOOGIKARTONGIST PAKENDID

Sobivad:

  • PUHTAD kartongist piima-, mahla-, veini-, jogurti- jm pakendid.

Ei sobi:

  • Toiduga määrdunud või pooleldi täidetud kartongpakendid.

Papp- ja paber

Kuhu viia?

Paberit ja pappi (kartong) saab jäätmevedajale üle anda tasuta korraldatud jäätmeveo raames. Väikseim veosagedus on üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmete kogumine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.

Avalikud paberi- ja papikonteinerid

Ülenurme Coop Konsum (Võru mnt 2)

Kambja Coop Konsum (järvepoolses parklas Pargi tn alguses)

Rebase Coop kauplus (Lalli küla)

Tõrvandi kogumispunkt (Papli 5/2)

Raanitsa kogumispunkt (Raanitsa - Pärtli teel)

Aarike kogumispunkt (Virulase k, Aarike vkt)

Kammeri kogumispunkt (Lutike teel)

Jäätmejaam

Samuti saab paberit- ja pappi viia jäätmejaama.

Vanapaberi kokkuost

OÜ Eesti Vanapaber kokkuostupunkt Tartus Jalaka tn 60b, tel 510 5780.

Sorteerimine

Paber- ja papppakendite kogumisvahendisse

Sobivad:

  • Pappkastid ja -karbid;

  • Paberist pakendid (sh ka kartong- ja lainepapp-pakendid);

  • Paberkotid.

NB! Suru pakend kokku!

Ei sobi:

  • Määrdunud ja vettinud paber ja papp, sh kartongist joogipakendid;

  • Ehituspaber;

  • Majapidamispaber, kile, mähkmed ja hügieenisidemed, vahtplast;

  • Kasutatud majapidamispaber, pappnõud ja -topsid, pabersalv- ja pabertaskurätikud;

  • Foolium- ja kopeerpaber;

  • Jäätise ja kommipaberid;

  • Kiletatud ja vahatatud pinnaga paber ning papp (nt kinkepaber).

Klaaspakend

Kuhu viia?

KlaaspakendKlaaspakendeid (klaaspurgid,- pudelid jms klaasist pakendid) saab tasuta jäätmevedajale üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Kogumiseks sobivad 80 – 240 l konteinerid.

Klaaspakendite üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes, samuti äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit.

Klaaspakendeid võtavad vastu ka jäätmejaamad.

Avalikud klaaspakendi konteinerid asuvad:

  • Ülenurme Coop Konsum (Võru mnt 2)
  • Tõrvandi Coop Konsum (Müürsepa 1)
  • Kambja Coop Konsum (järvepoolne parkla Pargi tn alguses)
  • Rebase kauplus (Lalli küla, Vana-Kuuste küla piirilt ~270 m)

Sorteerimine

Sobivad:

  • Klaasist pudelid- ja purgid
  • Muud puhtad klaaspakendid

 

Ei sobi:

  • Akna- ja leheklaas
  • Lambipirnid-säästulambid
  • Peegelklaas
  • Ohtlike ainete pakendid (nt lahustipudelid)
  • Klaasist ja keraamikast nõud ja potid
Biojäätmed

Kuhu viia?

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed saab tasuta jäätmevedajale üle anda korraldatud jäätmeveo raames või kohtkompostida. Sobivad 240 – 1400 l konteinerid ja 1300 – 3000 l süvamahutid. Biolaguneva vooderduskoti paigaldab Ragn-Sellsi töötaja peale konteineri tühjendamist. Vooderduskoti paigaldamine on tasuline teenus, sellest loobumisest teavitage vedajat.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud neid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäämevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt taotluse alusel köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.

Loe ka kompostimise kohta.

Sorteerimine

Sobivad:

  • Puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid
  • Pagaritooted (leib, sai jmt),
  • Liha- ja kalajäätmed
  • Kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga
  • Määrdunud papp ja paber
  • Pabermassist munakarbid
  • Majapidamispaber ja pabersalvrätid
  • Toataimed (sh muld ja lõikelilled).

Ei sobi:

  • Vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms)
  • Tolmuimejakotid
  • Kiletatud/vahatatud pinnaga paber
  • Ühekordsed toidunõud ja -pakendid (ka biolagunevad)
  • Tekstiil ja nahk
  • Suitsukonid
  • Metall-, plast- ja klaaspakendid
  • Ohtlikud jäätmed.

 

Biojäätmete kogumisest

  • Kasuta biojäätmete kogumiseks biolagunevaid kotte.
  • Kasuta pakendite kogumiseks läbipaistvaid kilekotte.
  • Palun vaata, et pakendid oleks tühjad ja puhtad. Vajadusel loputa vähese veega. Eemalda klaaspudelitelt korgid ja rõngad ning aseta need plast- ja metallpakendite hulka.
  • Biojäätmete sorteerimine – 10 vastust enamlevinud küsimustele
Segaolmejäätmed

Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid.

Kuhu viia? 

Segaolmejäätmete üleandmine  korraldatud jäätmeveo raames on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Kogumisvahendiks sobivad jäätmekott (kuni 150 l), konteiner (80 – 4500 l), süvamahuti (800 – 5000 l).

Segaolmejäätmete väikseim veosagedus tiheasustusalal on üks kord 4 nädala jooksul (väikseim lubatud mahuti 80 l konteiner), harvema veosageduse (üks kord 8 nädala jooksul) saamiseks on vajalik vallavalitsuse nõusolek. Kuni 150 l jäätmekoti (täidetuna kuni 10 kg) kasutamine on võimalik vaid jäätmevaldaja taotluse alusel ja vallavalitsuse nõusolekul. Väikseim veosagedus hajaasustusalal on üks kord 12 nädala jooksul (väikseim lubatud mahuti 240 l konteiner).

Tasu eest saab segaolmejäätmeid ära anda ka jäätmejaamas.

Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:

  • liigiti kogutavaid jäätmeid
  • tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  • vedelaid jäätmeid;
  • toiduõli- ja rasva;
  • ohtlikke jäätmeid;
  • käimlajäätmeid;
  • kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
  • aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  • taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  • pakendijäätmeid;
  • probleemtooteid;
  • ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  • tervishoiujäätmeid.

Pane tähele:

  • Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
  • Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
  • Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, mitte segaolmejäätmete konteinerisse. 
Aia- ja haljastusjäätmed

Kuhu viia?

 

Biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid on võimalik kompostida või anda tasuta üle korraldatud jäätmeveo raames. Vedu toimub vahemikus 01.05–31.10 üks kord kuus. Haljastujäätmed peavad olema pakitud kuni 150 l läbipaistvatesse biolagunevatesse kottidesse, täidetuna kuni 10 kg. Veotellimus esitage tellimus@ragnsells.com ja kirjutage, millises koguses soovite haljastujäätmeid üle anda. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.

Tasu eest võetakse biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid vastu jäätmejaamas. Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse jäätmejaamas ühelt toojalt vastu maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleb aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule.

Loe ka kuidas kompostida.

 

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, mis tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed viia tasu eest jäätmejaama või Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

 

 

 

 

Vanapaber

 

Vanapaberi kogumine toimub korraldatud jäätmeveoga

Vähemalt kümne korteriga kortermajadel on kohustuslik omada eraldi konteinerit paberi ja papi jaoks. Kohapeal kogumise teenuse võivad valida ka majad, kus on alla kümne korteri. Kui majapidamistes tekib arvestatav kogus vanapaberit, võiks kaaluda koju vanapaberikonteineri paigaldamist. Selline lahendus sobib majapidamistele või eramajade gruppidele, kus tekib kvartalis vähemalt 240 liitrit paberit ja pappi.

Vanapaberit võetakse Kambja valla elanikelt vastu ka jäätmejaamas.

Vanapaberi kokkuost

Kokkuostupunkt OÜ Eesti Vanapaber, Jalaka 60b, tel 510 5780.

Sorteerimine

Vanapaber on:

  • Ajalehed
  • Ajakirjad
  • Kataloogid ja reklaammaterjalid
  • Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
  • Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
  • Kontoripaber
  • Papp
  • Jõupaber
  • Kileaknata ümbrikud
  • Vanad raamatud (kõvade kaanteta)

Vanapaber EI OLE:

  • Määrdunud või vettinud paber ja papp
  • Majapidamispaber
  • Kasutatud pabernõud
  • Kopeerpaber
  • Kleepsildid, teibid
  • Foolium, võipaber
  • Kommipaberid, jäätisepaberid
  • Tapeet
  • Lamineeritud või kiletatud paber
  • Tetrapakid
  • Munakarbid
  • Kõik muud jäätmed, mis sisaldavad teisi materjale peale paberi ja kartongi

Vaata ka: papp- ja paberpakend

Ohtlikud jäätmed

Kuhu viia?

Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama. Samuti saab ohtlikke jäätmeid ära anda Kambja tankla kogumispunktis, patareisid lisaks kaupluste kogumiskastidesse ja vanu ravimeid apteegis.

Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed:

  • patareid
  • vanad ravimid
  • elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid
  • elektri- ja elektroonika seadmed (nt kineskoopteleviisorid, külmkapid, kineskooparvutimonitorid jt).
  • päevavalguslambid
  • säästupirnid
  • pestitsiidid ehk taimekaitse- ja umbrohutõrjemürgid
  • näriliste- ja teiste kahjurite vastased mürgid
  • väetised
  • vanaõli
  • õlifiltrid
  • õlinõud
  • õlised kaltsud
  • värvi-, laki- ja liimijäätmed ja nendega saastunud anumad
  • lahustijäägid ja nendega saastunud anumad
  • kodukemikaalid ja nendega saastunud anumad.

 

Elektroonikaromud

Kuhu viia?

Elektroonikaromud tuleb viia jäätmejaama. Samuti saab neid väiksemas koguses ära anda Kambja tankla kogumispunktis.

  • Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms)
  • väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
  • kodused IT ja telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
  • tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
  • luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
  • elektritööriistad (v.a tööstuslikud)
  • elektrilised mänguasjad
  • seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)

NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!

 

Suurjäätmed

Suurjäätmeteks loetakse tavajäätmeid, mis ei mahu konteinerisse, n lauad, toolid, kardinapuud, vaibad jms.

Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed (n uksed, aknad, kraanikausid, viimistlusmaterjalid jms), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (n pesumasinad, telerid, elektripliidid jms) ohtlikud jäätmed ning probleemtooted (n autoromud või nende osad, vanarehvid).

Kuhu viia?

Suurjäätmete vedu toimub jaanuari, märtsi, mai, juuli, septembri ja novembri teisel nädalal. Suurjäätmete veotellimus esitage tellimus@ragnsells.com, kirjutades, mida ja millises koguses soovite üle anda. NB! Veopäeval võetakse kaasa vaid tellimuses loetletud esemed! Ühe suurjäätmete veokorra maksimaalne maht on kuni 5 m3. Tellimuse esitamisel antakse Teile teada täpne veopäev.

Valla elanikud saavad suurjäätmeid ära anda ka jäätmejaamas.

Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmed tuleb viia jäätmejaama.

Ehitusjäätmete konteineri ja äraveo saab tellida ka AS-ist Ragns Sels.

Ehituse ja lammutuse segajäätmeid, suuremõõtmelist betooni, asfalditükke võtab tasu eest vastu ka:

OÜ Karimek

Tehnika 14

tel 552 3550 

E-R 7.30-18.30, L 9.00 - 15.00, P suletud

Vanametalli kokkuostja on Kuusakoski AS, Teguri 53, Tartu; tel 736 7772.

Vanarehvid

Autorehve võtavad vastu:

  • jäätmejaamad
  • AS Kuusakoski teeninduspunkt (tasuline, velgedel tasuta)

  • rehve müüvad firmad.

Eraisikud saavad sõiduauto vanarehve tasuta üle anda mõistlikus koguses, st kuni 8 sõiduauto rehvi aasta jooksul (suve- ja talverehvide vahetamise käigus tekkiv rehvide loogiline kogus) ühe isiku kohta.

Romusõidukid

Romusõiduk on ohtlik jääde ja tuleb viia metallikokkuostu:
AS Kuusakoski, Teguri 53, Tartu, tel 736 7772. Romusõiduki võib ise teeninduspunkti viia või tellida äraviimine tel 13 660.

Sõiduki omanikule, kes annab sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale väljastatakse  lammutustõend. Kuusakoski ja Eesti autolammutuste liidu liikmed väljastavad liiklusregistrile elektroonse lammutustõendi, mille alusel kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta. Loe pikemalt.