Õiguseelaste sümboolika
Endise Kambja valla vapp ja lipp
Endise Kambja valla vapi rohelisel kilbil olev hõbedane, kolme kuldse kaelarõnga ja manustega kukk seisab vapitüvest tõusva hõbedase, kuldse keraga kirikutorni tipus, saatena kaks kuldset lüürat (1+1).
Endise Kambja valla lipp on jaotatud horisontaalselt viieks võrdse laiusega lainelõikeliseks laiuks, mille värvused on lipu ülaservast alates: roheline - valge - sinine - valge - roheline. Lipu normaalmõõtmed on 150 x 100 cm, pikkuse ja laiuse vahekord on 9 : 6 (3 : 2)
Endise Ülenurme valla vapp ja lipp
Vapikilp on lainelõikega kaldjaotatud kuldseks ja roheliseks väljaks. Kilbi alumisel, rohelisel väljal on kuldne vannasadra kujutis.
Põhjendus:
Lainelõige tähistab Emajõe lähedust vallale. Kuldne vannasader rohelisel taustal sümboliseerib paikkonna ajaloolist seotust põllumajandusega.
Kuldne värv sümboliseerib küpsust ja viljakust. Roheline värv sümboliseerib loodust, põllundust, noorust ja elu.
Ristkülikukujuline lipp jaotub horisontaalsuunas laineliselt kolmeks laiuks: ülemine ja alumine on kollased, 1 ühik laiad; keskmine on roheline, 2 ühikut lai. Rohelise laiu keskel on kollane vannasader. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe – 7:11 ühikut.
Vektorgraafilised etalonkujutised
- Endise Kambja valla vapi kujutis vektorgraafilises Adobe Illustrator (AI) vormingus
- Endise Kambja valla vapi kujutis vektorgraafilises CorelIDRAW (CDR) vormingus
- Endise Kambja valla vapi kujutis skaleeruvas vektorgraafilises (SVG) vormingus
- Endise Kambja valla vapi kujutis portatiivses dokumendiformaadis (PDF)
Kambja valla teenetemärk (kuni 29.01.2019)
Kambja valla teenetemärk anti austusavaldusena Kambja vallale silmapaistavaid teeneid osutanud isikule.
Kunagine teenetemärk oli ringikujuline hõbedast (proov 830) tammelehtedest pärg läbimõõduga 33 mm, mille keskel on Kambja valla vapp. Pärja alakaare keskel on tammetõru. Pärja ülakaarel on sõnad „KAMBJA VALD" ja alakaarel ladinakeelsed sõnad „OMNES, QUANTUM POTES, IUVA" (aita kõiki niipalju kui suudad). Valla vapi emaileeritud rohelisel taustal on hõbedane kukk ja kirikutorn ning kuldsed lüürad ja torni muna. Tagaküljel on teenetemärgi järjekorranumber. Teenetemärgi andmine toimub üks kord aastas – 24. veebruariks, Iseseisvuspäevaks. Teenetemärgi annab Kambja Vallavolikogu tunnustusena Kambja vallale osutatud silmapaistvate teenete eest.
Kambja valla teenetemärgi statuut tunnistati kehtetuks vallavolikogu 29.01.2019 määrusega.
Teenetemärgiga tunnustatud
Aastal:
- 1999: õpetaja Endla Langel,
- 2000: agronoom Evi Isak,
- 2001: õpetaja Milvi Padjus,
- 2002: apteeker Karl Timmusk,
- 2003: õpetaja Endla Salmistu,
- 2004: elektrik Uno Kondike,
- 2005: õpetaja Leili Kesas,
- 2006: põllumees Martin Polikarpus,
- 2007: raamatukoguhoidja Vaiki Agarmaa,
- 2008: põllumees Voldemar Org,
- 2010: õpetaja Eha Jakobson,
- 2012: ettevõtja Tiit Veeber,
- 2014: kultuuritöötaja Leida Urm,
- 2015: koolijuht-õpetaja Rein Härmoja,
- 2016: õpetaja ja ühiskondlik aktivist Lembit Jakobson
- 2017: vallavanem Ivar Tedrema
- 2018: ametnik Enno Soodla
Aastail 2009, 2011 ja 2013 jättis vallavolikogu teenetemärgi välja andmata.