Erakordsed ilmastikuolud

Ohumärgid

Tutvu Riigi Ilmateenistuse veebilehel ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/ antavate hoiatuste kriteeriumide ja ohutasemete tähendustega.
Hinda oma kodu vastupidavust erakordsetele ilmastikunähtustele ning tee kindlaks võimalikud ohud:
- torude külmumise oht;
- puude hoonele murdumise oht;
- lahtine aiamööbel ja kergesti lenduvad esemed;
- katuste vastupidavus tormile ja lumekoormusele;
- vee tuppa jõudmise oht üleujutuse korral;
- piksekaitsesüsteemi puudumine;
- elektrisüsteemi ülekoormamise oht.
Valmistu elutähtsate teenuste katkemiseks (elekter, side, keskküte, vesivarustus, teede sõidetavus, abi saamine jt) ning nende aeganõudvaks taasteajaks. Ole valmis iseseisvaks hakkamasaamiseks ühe nädala jooksul. (Vt „Iseseisev hakkamasaamine")

Püsi siseruumides.
Ära sõida autoga. Kui sõit on vältimatu, veendu, et sul on piisavalt kütust, ning võta kaasa laetud mobiiltelefon.
Sõidukit juhtides vali sobiv kiirus. Arvesta, et teel võib olla takistusi.
Hoia eemale maha langenud elektriliinidest. Elektrilevi rikke telefon on 1343. Veendu, kes on su teenusepakkuja, millisel numbril rikkeid teavitatakse.
Inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustanud purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Võimaluse korral püsi jahedamates ruumides.
Väldi pikaajalist päikese käes viibimist, eriti keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem.
Joo palju vett, et vältida organismi vedelikukaotust.
Ära jäta lapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse.
Kasuta päikesekaitsetooteid ning kanna päikese eest kaitsvaid heledaid riideid, peakatteid ja päikeseprille.
Väldi füüsilist tegevust kuuma käes.
Viibi vähemalt paar tundi päevas konditsioneeritud ruumis.
Kuumarabanduse saanule kutsu kohe kiirabi ja jahuta teda.
Jälgi, et koduloomadel oleks piisavalt joogivett ja jahutusvõimalusi.

Ohtlikuks loetakse, kui ööpäeva maksimumtemperatuur on 30 OC ja üle selle vähemalt kahe ööpäeva vältel. Tervisele võib halvasti mõjuda mitu päeva kestev 25-kraadine kuumus.
Palavate ilmadega tuleb ettevaatlik olla kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhktõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel.
Kuumus ohustab enam alla 4-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid.
Soovitav on juua gaasita mineraalvett. Juua tuleb 2–4 klaasi vedelikku tunnis, ennetades joogijanu.
Linnades on kuumalaine puhul ohtlikum, kuna asfaldi ja betooniga kaetud aladel tekivad kõrgemate temperatuuridega „kuumasaared".

Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
Ole valmis võimalikeks elektrikatkestusteks ning teede sulgemisteks.
Lae mobiiltelefon ja akupank täis, varu joogivett, toitu ja autokütust.
Veendu, et sul on olemas taskulamp ja patareiraadio ning piisavalt patareisid.
Ära jäta väljas viibivaid koduloomi kaitsetuna ohu kätte.
Äikesehoiatuse korral eemalda kodumasinad ja elektroonikaseadmed elektrivõrgust, võta neist side- ja antennikaablid välja.

Püsi siseruumides.
Ära sõida autoga. Kui sõit on vältimatu, veendu, et sul on piisavalt kütust, ning võta kaasa laetud mobiiltelefon. Talvel hoia autos lumelabidas ja soojad riided.
Sõidukit juhtides vali sobiv kiirus. Arvesta võimalike ohtudega.
Tugevast sajust tingitud halva nähtavuse korral peata sõiduk teeserval ning lülita sisse ohutuled.
Tuulise ilmaga pane selga rohkem riideid, sest tuul teeb ilma veel külmemaks.
Väldi välgutabamuse ohtu. Äikese korral on ohtlikud veekogud, avatud veekraanid, üksikud puud, metallmastid ja -aiad ning korstnast tõusev suits.
Rahe korral paku koduloomadele varjualust.
Teavet teeolude kohta küsi maanteeinfo numbrilt 1510.
Inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustanud purustuste korral helista hädaabinumbril 112.
Hoia eemale maha langenud elektriliinidest. Teavita neist Elektrilevi numbril 1343 ja häirekeskust numbril 112.

Tugev vihmasadu võib kaasa tuua üleujutusohu, eriti linnatänavatel, ning teede ära uhtumist.
Tugev lumesadu võib põhjustada transpordikatkestusi, näiteks teede sulgemist ning raudtee- ja lennuliikluse katkemist. Sõidukid võivad jääda lumevangi.
Rahe võib tekitada füüsilisi vigastusi inimestele ning kahjustada sõidukeid ja hoonete katuseid.
Tuisk võib kaasa tuua otsese ohu inimeste elule, näiteks alajahtumine, eksimine, liiklusõnnetused, teede sulgemine jmt. Lisaks tuleb arvestada elektrikatkestuse ohuga.
Jäide võib põhjustada puuokste murdumist, elektriliinide purunemist ja elektrikatkestusi. Libeduse tõttu kasvab liiklusõnnetuste oht.
Äiksega võib kaasneda pikselöögi võimalus, mis on väga ohtlik inimesele, rikub elektroonikaseadmeid ja põhjustab tulekahjusid.