Sümbolid

 

Kambja valla vapi ja lipu kavandamine

Pärast Kambja valla ja Ülenurme valla liitmist alustati uue sümboolika kavandamist. Kõrgem kunstikool Pallas esitas oma kavandid, kuid nende hulgast eelistatut ei leitud. Lõpuks kujunes kavand pääsukese ja nootidega, millest omakorda on jõutud kavandini, millel on kujutatud lennuki-linnu ja helihargi motiivi. Kambja vallavolikogu on kavandid kinnitanud ja saatnud arvamuse saamiseks riigikantseleile.

 

Vapi kirjeldus: Sinise ja rohelisega lainelõikes äraskaldjaotatud kilbil hõbedased lainelõikes ärastala, (I) Eesti lennuakadeemia logomärk ning (II) helihark.

 

 

 

 

 

Lipu kirjeldus: Valla lipu normaalsuurus on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11. Valla lipul on vapiga sarnane kujundus, et hoida valla peamine sümboolika äratuntavalt samas stiilis.

 

 

 

Sümboolika selgitus: Eesti lennuakadeemia logomärk ehk lennuki-pääsukese kujutis sümboliseerib Kambja valla tihedat ja ainulaadset seotust lennundusega. Vallas asub Eesti ainuke lennunduskõrgkool - Eesti lennuakadeemia, mille kõrval paikneb rahvusvaheline lennujaam - Tartu lennujaam. Kambja valla külje all paikneb ka Eesti ainuke lennundusmuuseum, mis omakorda on tihedalt seotud nii lennuakadeemia kui ka lennujaamaga.

Helihark sümboliseerib Kambja valla ajaloolist seotust koorilauluga, sest Kambjast on alguse saanud Eesti koorilaul, mistõttu võib Kambjat uhkusega nimetada koorilaulu hälliks Eestis. Lisaks koorilaulu sünnipaigale on vallas ka hinnatud ja väga kõrgel tasemel Ülenurme muusikakool, millele helihark vapil samuti viitab.

Lainelõikes ärastala vapi keskel viitab valda läbivale Porijõele, mis on ühenduses Emajõega ning mis seob vapil kokku sinisel ja rohelisel taustal valda iseloomustavad sümbolid.

Sinine värv sümboliseerib taevast. Roheline värv viitab loodusele ja põllumaale, sh põllumajandusmuuseumi olemasolule vallas. 

 

Õiguseelaste sümboolika

Endise Kambja valla vapp ja lipp

Vapikujutis

 

Endise Kambja valla vapi rohelisel kilbil olev hõbedane, kolme kuldse kaelarõnga ja manustega kukk seisab vapitüvest tõusva hõbedase, kuldse keraga kirikutorni tipus, saatena kaks kuldset lüürat (1+1).

 

 

 

Lipu kujutis

Endise Kambja valla lipp on jaotatud horisontaalselt viieks võrdse laiusega lainelõikeliseks laiuks, mille värvused on lipu ülaservast alates: roheline - valge - sinine - valge - roheline. Lipu normaal­mõõtmed on 150 x 100 cm, pikkuse ja laiuse vahekord on 9 : 6 (3 : 2)

 

 

Endise Ülenurme valla vapp ja lipp

Vapikilp on lainelõikega kaldjaotatud kuldseks ja roheliseks väljaks. Kilbi alumisel, rohelisel väljal on kuldne vannasadra kujutis.

Põhjendus:
Lainelõige tähistab Emajõe lähedust vallale. Kuldne vannasader rohelisel taustal sümboliseerib paikkonna ajaloolist seotust põllumajandusega. 
Kuldne värv sümboliseerib küpsust ja viljakust. Roheline värv sümboliseerib loodust, põllundust, noorust ja elu.

 

Ristkülikukujuline lipp jaotub horisontaalsuunas laineliselt kolmeks laiuks: ülemine ja alumine on kollased, 1 ühik laiad; keskmine on roheline, 2 ühikut lai. Rohelise laiu keskel on kollane vannasader. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe – 7:11 ühikut.

 

 

Vektorgraafilised etalonkujutised

 

Kambja valla teenetemärk (kuni 29.01.2019)

Kambja valla teenetemärk anti austusavaldusena Kambja vallale silmapaistavaid teeneid osutanud isikule.

Kunagine teenetemärk oli ringikujuline hõbedast (proov 830) tammelehtedest pärg läbimõõduga 33 mm, mille keskel on Kambja valla vapp. Pärja alakaare keskel on tammetõru. Pärja ülakaarel on sõnad „KAMBJA VALD" ja alakaarel ladinakeelsed sõnad „OMNES, QUANTUM POTES, IUVA" (aita kõiki niipalju kui suudad). Valla vapi emaileeritud rohelisel taustal on hõbedane kukk ja kirikutorn ning kuldsed lüürad ja torni muna. Tagaküljel on teenetemärgi järjekorranumber. Teenetemärgi andmine toimub üks kord aastas – 24. veebruariks, Iseseisvuspäevaks. Teenetemärgi annab Kambja Vallavolikogu tunnustusena Kambja vallale osutatud silmapaistvate teenete eest.

Kambja valla teenetemärgi statuut tunnistati kehtetuks vallavolikogu 29.01.2019 määrusega.

 

Teenetemärgiga tunnustatud

Aastal:

  • 1999: õpetaja Endla Langel,
  • 2000: agronoom Evi Isak,
  • 2001: õpetaja Milvi Padjus,
  • 2002: apteeker Karl Timmusk,
  • 2003: õpetaja Endla Salmistu,
  • 2004: elektrik Uno Kondike,
  • 2005: õpetaja Leili Kesas,
  • 2006: põllumees Martin Polikarpus,
  • 2007: raamatukoguhoidja Vaiki Agarmaa,
  • 2008: põllumees Voldemar Org,
  • 2010: õpetaja Eha Jakobson,
  • 2012: ettevõtja Tiit Veeber,
  • 2014: kultuuritöötaja Leida Urm,
  • 2015: koolijuht-õpetaja Rein Härmoja,
  • 2016: õpetaja ja ühiskondlik aktivist Lembit Jakobson
  • 2017: vallavanem Ivar Tedrema
  • 2018: ametnik Enno Soodla

Aastail 2009, 2011 ja 2013 jättis vallavolikogu teenetemärgi välja andmata.