Kambja kant - see on:

• eesti koorilaulu häll;
• eesti talurahvakooli sünnipaik;
• esimese lõunaeestikeelse uue testamendi ilmumiskoht;
• Lõuna-Eesti suurima kiriku asupaik;
• Eesti omapäraseim kalmistu;
• loodusepärl - Pangodi järv koos ümbritseva kuppelmaastikuga;
• Eesti esimese kõrgema põllumajandusinstituudi asutamiskoht;
• kaunis ja rahulik elukeskkond;
• lähedus Tartule.

Kambja vald

Asukoht:	Tartu maakonna lõunaosa, Otepää kõrgustiku põhjaserv
Pindala:	189,2 km² (6,3% Tartumaast)
Rahvaarv:	2 581 (01.01.2012)
Rahvastikutihedus:	13,64 in/km2
Haldusjaotus:	1 alevik, 30 küla
Keskus:	Kambja alevik
Taasloomine:	16.05.1991.a.

Kambja vald on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus, mis paikneb Tartu maakonna lõunaosas Otepää kõrgustiku kuppelmaastikul. Vallaõigused taastati 16.05.1991.

Kambja kihelkonda mainitakse ürikutes esimest korda ühtedel andmetel 1330. aastal. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Valda läbivad Tallinn–Luhamaa, Tatra–Otepää–Sangaste ning Uhti–Põlva maantee.

Kambja naabervaldadeks on Haaslava, Ülenurme ja Nõo vald Tartumaal, Palupera vald Valgamaal ning Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste vald Põlvamaal.

Ajalooline asustus

Lõuna-Eestit peetakse üheks varem asustatud alaks kogu Eestis. Siiski puuduvad andmed kiviaja leidude kohta Kambjas.

Esimeseks asustuse märgiks on rauaaja kalmed. Üks neist on Kambja alevikust umbes 1,2 kilomeetrit Tartu pool. Sealt on leitud kaarsõlgi, potitükke, raudnuge, helmeid jms.

Maalinnu on teada kaks. Üks neist asub Kambja ja Nõo kihelkonna piiril, kunagisest Unipiha mõisast Kambjasse viiva tee ääres. Teine asub Pulli külas Uibumõisa talust põhja pool, on aga põhjalikult uurimata ning seetõttu on vaid oletus, et tegemist on muistse maalinnaga.

Kambja ajaloost

Kambja asula on tekkinud järve põhjatipu lähedal teise aastatuhande alguses. 1330. aastal tegutses siin preester Borchardus de Kambie.

Kambja algupärane nimi lõuna-eesti keeles on Kamja. Lõuna-eesti keelset nimekuju võib ümbrikel kasutusel leida tänini. Pole üheselt teada, kas praegune nimekuju ´Kambja´ võiks pärineda Borchardus de Kambie nimest.

Kambie ehitas Kambjasse kiriku ja kinkis viimasele maad. Vaimuliku olemasolu viitab tegutsevale kogudusele ja kirikule, kuid esimese kiriku kohta kirjalikke ülestähendusi ei ole leitud. Kirik kandis Püha Martini (ka Püha Maria) nime. Kihelkonnakeskusena on Kambja kirjas 1472. aastast. Kihelkonnas oli ka teine kirik – katoliku abikirik (kabel) Kuuste mõisas. See hävis 17.sajandil.

Talurahvakoolid

Kambja on üks vanemaid Eesti kultuuri- ja hariduskeskusi. Tänu Andreas Verginiusele (1640 - 1701) asutati siin üks esimesi talurahvakoole Eestis (asutatud 1686.a.), kus töötas koolmeistrina ka Ignatsi Jaak. Kavandust pärit Ignatsi Jaak oli üks kahest Bengt Gottfried Forseliuse (1660 - 1688) õpilasest, kes astusid 1686. aasta lõpul Rootsi kuninga Karl XI ette veenmaks majesteeti, et eesti poisid suudavad hästi omandada koolmeistrile vajalikud teadmised. Kauaaegse ja tulemusliku pedagoogitööga omandas Ignatsi Jaak oma eluajal suure autoriteedi ja teda on nimetatud eesti õpetajaskonna sümboliks.

Sõda ja katk

Põhjasõja ja sellele järgneva katku ajal sai kihelkond palju kannatada. Sõjale järgnesid 1726. aasta nälg ja 1730. aasta põud. Kirik oli lõhutud, rahvaarv vähenenud.

Laulukoor

Sõja- ja näljaaegadele järgnes taastumisperiood, mil rahvaarv jõudsalt kasvas. 1772. aastal oli Kambja kihelkonnas 6458 elanikku, 1775. aastal juba 6819, 19 saj. algul üle 8500.

Ajalooürikud kinnitavad, et juba 1794. aastal oli Kambjas mitmehäälne laulukoor. Seda koori peavad oma eelkäijaks nii Kambja sega- kui ka lastekoor.

Venestamine

1846. a paiku läks venestamise tõttu kihelkonnas 800 eestlast üle õigeusku.

Kõrgkooli asutamine

Aastatel 1834 - 1839 tegutses Vana-Kuustes esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja uurimisasutus Venemaal - Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut. Vana-Kuustes õppis ca 50 tudengit kogu Venemaa Impeeriumist, siin õpetati kogu Euroopa kogemusi ja tegeldi teadusliku uurimistööga.

Valdade moodustamine

1892. ja 1893. aastal ühendati kihelkonna kogukonnad valdadeks. Kambja vald moodustati Suure-Kambja, Vastse-Kambja ja Raanitsa kogukonnast; Kodijärve vald Kodijärve, Kammeri ja Unipiha kogukonnast; Vana-Kuuste vald Vana-Kuuste ja Reola kogukonnast ning Krüüdneri vald Krüüdneri ja Väike-Prangli kogukonnast.

Rahvuslus

Õitsvas ja edasipüüdlikus kihelkonnas leidsid rahvusliku ärkamisaja sündmused laialdast kõlapinda. Kambjasse on maetud Mart Mitt (1833-1912) oli rahvusliku liikumise demokraatliku suuna üks juhte. Kambja vallast on pärit ka kirjanik Evald Voitk, kunstnikud Voldemar Rätsep ja Lembit Saarts, maadluskuulsus Johannes Kotkas.

Revolutsioon

1905. aasta revolutsiooni sündmused möödusid kihelkonnas suhteliselt rahulikult. Vallamajas peeti koosolekuid, kus arutati enesekaitseks relvade muretsemist ja nõuti kõrtside ajutist sulgemist. Karistussalgad valda ei jõudnudki.

Vabadussõda

Julius Kuperjanovi juhtimisel astuti kihelkonnas esimesi samme omakaitse loomise poolt 1918.a. Esimeseks avalikuks aktsiooniks oli üleskutsete väljapanek Kambja surnuaia ümbrusse, milles kutsuti üles sakslastele vilja ja toiduainete andmisest loobuma. Seda päeva loetakse Kambja kaitseliidu alguspäevaks.

Vabadussõja ajal oli lahinguid ka valla territooriumil: siin olid esimesed kokkupõrked Tartumaale tungivate punaväesalkadega. Suuremad lahingud olid Reola mõisa, Vana-Kuuste mõisa ja Liiva kõrtsi juures.

Relv käes, tuli kaitsta oma rahva õigusi. 64 kambjalast andsid selle eest oma elu. Nende hulgas oli ka meie rahva üks suuremaid kangelasi Julius Kuperjanov (1894-1919), tänu kelle energiale ületati sõja algusaegade kaos ja asuti hoogsale vastupealetungile, mis lõppes vaenlase väljaajamisega Eesti piiridest. Kuperjanovitele kuulunud Lalli talu asus Kambja valla edelaosas, siinmail töötas ta ka noore koolmeistrina. Kambjast pärineb ka kuperjanovlaste lipp.

Vabariik

Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918. aastal. Varem oli peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.

1922.a tegutsesid Väike-Kambja (Kambja) kirikukülas jaoskonnaarst, ämmaemand, apteek, postkontor, telefonikeskjaam ja postijaam. Kihelkonna maadel oli 8 kooli, 11 erakauplust ja kaks vaestemaja. 1926.a. andis Tartu Maakonnavalitsus Kambja asulale aleviku staatuse. Kambja vallanõukogu määras kirikumõisa, endise Väike-Kambja ja Suure-Kambja mõisa maadest moodustatud aleviku suuruse ja piirid. 2 km² maaala otsustati tükeldada ½ - 1 vakamaa suurusteks kruntideks. Ehituskruntide saamiseks oli end üles andnud 104 isikut.

27.oktoobril 1929.a avas Kambja kaitseliidu malevkond aleviku surnuaia lähedasele mäele ausamba vabadussõjas langenuile. Pronkskuju autor oli Eino Elleri vend Aleksander Eller.

Külas on kroonprints

1932.a. külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf (Gustav VI Adolf, Rootsi kuningas 1950 - 1973). Külalise auks peeti kirikus tänujumalateenistus, kus meenutati Rootsi riigi osa nii Eesti kui ka Kambja koolitraditsioonide kujunemisel. Prints istutas kirikuaeda tamme, mis elas üle II maailmasõja ning kasvab seal praegugi.

Ilmasõda

Kambja pidi sarnaselt kogu Eestimaaga üle elama traagilised II maailmasõja aastad. Sisuliselt 1939. aastal alanud nõukogude okupatsioon asendus hitlerliku saksamaa ülemvõimuga, et jällegi asenduda stalinliku nõukogude okupatsiooniga. See kajastus peamiselt läbi okupeerimiste, küüditamiste, mobiliseerimiste, sõjakahjude ja represseerimise. Paljud kambjalased mäletavad Tartu pommitamise kõhedat kuma. Nõukogude väed hävitasid 1944. aastal Kambja kiriku. Kambjas baseerus lahingute käigus ka nõukogude tankiüksus. Suured tankilahingud toimusid vahetult valla edelapiiri lähistel Tamsa-mail.

Vastupanu

1948.a. jaanilaupäeval, Kambja kalmistupühal - oli vabadusõja monumendi veel alles olnud alust ümbritsenud aiad kaunistatud lillevanikutega. Samas oli ka plakat "Puhake parimad pojad" kolme salmiga ning alla kirjutatud "Julius Kuperjanovi poeg". Lisaks veel silt kirjaga "mineeritud". See on tunnistus, et kambjalased tegelesid samuti vastupanuliikumisega.

Nõukogude aeg

17.01.1941. a muudeti Kambja vallavalitsus Kambja valla rahvasaadikute täitevkomiteeks ja vallas moodustati 3 külanõukogu: Kambja, Kammeri ja Kodijärve. Saksa okupatsiooni ajal endine olukord ajutiselt taastus. 1950.a seoses maarajoonide loomisega vallad likvideeriti. Hiljem on Kambja külanõukogu suurendatud Kodijärve ja Kammeri suunas. Kevendite talust loodi kolhoosikeskus ning mõisast sai masintraktoritejaam. Hiljem muudeti mõisahoone külanõukogu- ja sovhoosikeskuseks. Hoone ülemisele korrusele rajati korterid.

Elu läks edasi. Rahvas pidi harjuma elama ka nõukogude režiimi keskel.

Nõukaja lõpuks oli külanõukogus 30 küla ja Kambja alevik. Oli kujunenud kaks suuremat majandit: Kambja sovhoos ja "Vambola" kolhoos. Aleviku rahvaarv oli kasvanud 750 inimeseni. Alevikku oli rajatud asfatlkattega teid ja suuri paneelelamuid. Toonase riigimajandi direktori Ivar Tedrema eestvedamisel rajati uus lasteaed, spordihoone ning 1989. a. alustati varemetes kiriku taastamist.

Iseseisvuse taastamine

Nõukogude impeerium hakkas 1980-ndate lõpus näitama lagunemise märke. Moskva lubas kriitikat ja mitmeparteisüsteemi. Iseseisvuse taastamine oli muutumas üha reaalsemaks. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi parlamendis - ülemnõukogus olid võimu saavutanud iseisvuse taastamist toetavad jõud. Oma rolli mängis Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike komitee loomine. 1990. aastal kuulutas ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi taastamise ja sellega seonduvalt ülemineku perioodi. Võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik. Algas rajoonide taastamine maakondadeks ning külanõukogude taastamine valdadeks. 16.05.1991 kinnitas ülemnõukogu Kambja valla omavalitsusliku staatuse. Vallavanemaks jäi endine külanõukogu esimees Rein Ärmpalu (1941 - 1998).

Jälle vabariik

Pärast EV iseseisvuse taastamist ning 1992.a. põhiseaduse vastuvõtmist said ka valla õigused ja kohustused selgepiirilisemaks. 1993. aastal valiti taastatud iseseisvuse tingimustes esimest korda vallavolikogu. Esimeseks volikogu esimeheks valiti Priit Päkk. Vallavanemaks kinnitas volikogu Ivar Tedrema, kes peab seda ametit tänini. Ta on kogunud enim hääli kõigil volikogu valimistel alates 1996. aastast ning valitud volikogu poolt vallavanemaks kuuel korral.

 

Tänapäev

Vald on pidevas arengus. Külaliikumine ja isetegevus on pidevalt kosunud. Kambja laulukoor on üleriigiliselt tunnustatud, olles osaline telesaadetes ja isegi laulupeotule süütamisel. Mitu aastat on toimunud Lõuna-Eesti naisansamblite kontsert "Kambja Lüüra" ja Tartumaa talvine tantsupidu. Kihelkonnapäevade pidamine on saanud kombeks. Möödunud aasta kihelkonnapäev päädis ainulaadse ausamba - Perekivi - avamisega.

Kodanike tunnustamiseks on asutatud valla teenetemärk.

Suurt rõhku on pandud hariduselu elavdamisele. 2005. aastal avati uus Kambja koolimaja ühes raamatukogu ja kultuurikeskusega. Aasta varem valmis suur ja moodne staadion. Vana-Kuustes asutati kooli juurde lasteaia liitrühm, millele valmis hiljuti ka koolihoone juurdeehitus. Plaanis on Kambja lasteaia suurendamine ning lasteaiarühma kavandatakse ka Unipiha Algkooli juurde Pangodis.

Rajatud on mänguväljakuid ning Kambjas töötab noortekeskus. Vana-Kuustesse on ehitatud seltsimaja.

Kambja endises apteegimajas tegutseb vanurite päevakeskus. Perearst, hambaravi, apteek ja postkontor tegutsevad uues tervisekeskuse hoones. Seal pakutakse ka rehabilitatsiooniteenust.

Suuremates keskustes on rajatud kergliiklusteed. Mitmed kõrvalmaanteed on saanud tolmuvabad katted. Laiendatud on tänavavalgustusvõrku. Kambjas ja Vana-Kuustes on renoveeritud ulatuslikult kanalisatsiooni- ja tarbeveetrasse. Hiljaaegu valmis Kambjas uus kaugküttetorustik.

2009. aastal pühitseti lõplikult renoveeritud Kambja kirik. Samal aastal tehti uuenduskuur ka kiriku kõrval paiknevale järvele. Saneeritud on ka Küti järve, Suure-Kambja paisjärve ning Pangodi järve suplus- ja puhkekohad.

Kammeris asuv riigikool sai samuti täiesti uue õppekompleksi ning kapitaalremondi läbis sealne õpilaskodu.

Suurendatud on vallasiseste busside liiklust. Vald maksab toetust hariduse omandamiseks ja püüab aidata elanikke mitmesuguste toetuste baasil. Samuti on suurendatud sotsiaaltoetusi. Vanuritele on ette nähtud ka kütusetoetus.

Tähtsündmusi

1686

• Andreas Verginius asutab Kambja kihelkonda ühe esimestest talurahvakoolidest.

1785

• Kambjas asutatakse külakool. Õppetöö rehes. 1765. aastal oli kihelkonnas 8 külakooli.

1843

• Uibomõisa talus (Pulli) alustab tööd kihelkonnakool. Koolmeister Johann Tarrask.

1849

• kihelkonnakooli tarvis ehitatakse uus maja Kambjasse Vana-Kuuste tee äärde.

1868

• Kambja laulupüha, kontsert kirikus.

1883

• avatakse Kambja raamatukogu (300 raamatut), mis peagi suletakse. Taasavamine 1886.a.

1886

• 9. juuni - Kangro kooli põlemine.

1889

• Kambja kirik sai uue altarimaali (kunstnik von zu Mühlen).
• Kambjasse rajatakse apteek.

1890

• 13. mai - Miina Hermanni (Härma) orelikontsert Kambja kirikus, laulis ka Tartu Üliõpilasseltsi laulukoor.

1893

• 23. mai - kohaliku laulukoori suur kontsert kirikus, orelil saadab A. Ore.

1895

• 12. märts - Aleksander Läte orelikontsert.

1895

• uus koolimaja sai valmis.

1895

• 15. oktoober - Miina Härma ja Aino Tamme kontsert.

1897

• Kambja sai telefoniühenduse ("ots ulatub Jurjevisse").

1898

• 15. juuli - Miina Härma kontsert Wastse-Kambja mõisa uues viljaküünis, esitati 16 laulu.

1899

• loodi Rattasõidu Selts, esimene võidusõit oli 22. augustil.

• 8. august - loodi Kambja Põllumeeste Selts.

1904

• loodi Vana-Kuustes Laulu- ja Mänguselts "Koidula".

1911

• kohaliku kooli õpetajatest loodi Kambja Haridusselts

1919

• Kihelkonnakool kolib endise Suure-Kambja mõisa härrastemajja. Peagi kannab nimetust Kambja Kõrgem Algkool
  

1921

• loodi Kambja Kihelkonna Kooliõpetajate Liit.

1921

• 5. aprill - Miina Härma kontsert Kambja koolis, laulsid nais-, mees- ja segakoor.

1923

• Wastse-Kambja (Uue-Kambja) mõisa jagamine.

1924

• toimub Kambja kihelkonna hariduskongress teemal "Kodusest lastekasvatamisest".

1926

• Kambja saab aleviks.

1927

• valmib seltside kodu.
• 7. august - Riigivanem J. Teemant külastab Kambjat: avab seltsimaja, külastab kooli, võtab vastu kaitseliitlaste paraadi.

1934

• vaimulik laulupäev Kambjas.

1935

• suvel - toimub ilmalik laulupäev Kambjas.

1937

• valmib Kambja kiriku läänepoolsele küljele uus kivist 53 meetri kõrgune kellatorn ühes trepikodadega.

1939

• 10. september - Ludvig Juht'i kontsert Kambja kirikus, kuulab umbes 1000 inimest.

1940

• Nõukogude okupatsioon

1941

• suurküüditamine
• Saksa okupatsioon

1944

• nõukogude väed hävitavad Kambja kiriku
• algab taas nõukogude okupatsioon

1949

• suurküüditamine
  

1950

• Tartu maakond likvideeritakse, algab rajoonide moodustamine

1957

• puhkpillimuusika helilooja Uno Koppel asutab Kambja naisansambli

1961

• Alevikus alustab tööd 25-kohaline tüüpprojekti järgi ehitatud lastepäevakodu.

1965

• Kambja kool kolib endisest Suure-Kambja mõisast Kambjasse Aia tänavale. Uus maja jääb algusest peale kitsaks - puuduvad võimla, aula, söökla, tööõpetusklassid.
  

1970

• põleb maha Suure-Kambja rahvamaja ühes raamatukoguga.

1986

• avatakse uus lasteaiahoone

1987

• talurahvakooli asutamise 300. aastapäeva tähistamine
• I kihelkonnapäev ja Eesti Vabadussõjas langenud kambjalaste ausamba taasavamine

1989

• algas varemeis Kambja kiriku taastamine

1991

• 16. mai - Kambja valla omavalitsuslik staatus taastatakse.
• 20. august Eesti iseseisvus taastatakse

1992

• riigimajandite kaotamine
• taasiseseisva riigi esimesed parlamendi- ja presidendivalimised
• kasutusele tuleb rahvusvaluuta Eesti kroon

1993

• taasiseseisva riigi esimesed kohalike volikogude valimised
• Kambja vallavanemaks valiti Ivar Tedrema

1994

• II kihelkonnapäev, laulukoori 200. juubeli puhul peeti Kambja laulupidu
• Kambjas algab infoajastu - arvutiõppe algus Kambja koolis, "internet ulatub Kambjasse" (õpilastel esmakokkupuude Linuxiga)
• Kambja kirikus peeti taas jõuluõhtu jumalateenistus.

1995

• ilmuma hakkab valla ajaleht "Koduvald"

1996

• lõunaeestikeelse Waste Testamendi esmailmumise 310. aastapäeva tähistamine
• ilmub Kambja kooli esimene almanahh "Tootsi Taskud"
• Kambja Laulu- ja Mänguseltsi taasloomine
• Kambja vald saab endale lipu ja vapi

1998

• III kihelkonnapäev, Kambja Põhikooli uue koolimaja ehitusele pannakse nurgakivi
• Luuakse Kambja valla teenetemärk
• avatakse avalikud internetipunktid
• toimub Kambja I ümberjärve jooks

2001

• Kambja alevikupäev

2003

• autosport areneb - jääralli Kambjas
• Kambja alevik saab endale keskkonnasõbraliku eksperimentaalse heitveepuhasti
• Kambja tuletõrje 75. aastapäeva tähistamine ja vallalaat

2004

• laulukoori 210. aastapäev - Kambja laulupidu
• Kambjas avatakse staadion

2005

• Esimesel koolipäeval avatakse Kambjas uus koolimaja, kus paiknevad ka raamatukogu ja kultuurikeskus.

2007

• Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert, millest saab alguse kontsertsari Kambja Lüüra

2008

• Peetakse Kambja esimesed puupäevad, mille raames rajatakse kooli juurde puuskulptuurid.

2009

• Kambja kriku taastamistööd on lõppenud. Hoone pühitsetakse. Peapiiskop ja president Rüütel istutavad kirkuaeda tammed.

2010

• Õpiraskustega laste riigikool Kammeri külas alustab õppeaastat uhiuues õpikülas (koolimaja, tööõpetusmaja, spordihoone ja renoveeritud õpilaselamu).
• Kuuste kooli lasteaiarühmadele valmib juurdeehitus

2011

• Kihelkonnapäeval avatakse Tiit Veeberi eestvedamisel mälestuskivi Eesti perekondadele (skulptor Juhan Paberit, Anneli Salumaa, Kalvi Tenno)
• Ilmus Kristjan Luhametsa raamat "Kambja kihelkonna ajalugu".