Testsisu

31.03.20
Elukohatoimingutest

Rahvastikuregistris peavad kajastuma inimeste kehtivad ja korrektsed elukohaandmed, et riik ja omavalitsused saaksid täita elanike ees oma kohustusi. Inimesed peavad hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul.

Elukoha andmeid muudetakse:

  • inimese esitatud elukohateate alusel;
  • inimese elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui inimene asub püsivalt elama välisriiki;
  • linna- või vallavalitsuse algatusel;
  • ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
  • kohtulahendi alusel, millega inimene kaotab õiguse ruumi kasutada;
  • elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel;
  • välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel, kui inimese elukoht on välisriigis.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine haiglasse, hoolekande- või kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.

Miks on toiming vajalik?

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud.

Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletustel ja -küsitlustel, mille korraldamisel võetakse need aluseks.

Samuti on andmetel õiguslik tähendus nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.

Elukoha andmete muutmine muudel alustel

Omavalitsus võib muuta inimese elukoha andmeid ka muudel alustel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse algatusel, üürivaidluskomisjoni otsuse või kohtulahendi alusel, aadressiandmete muutumise korral või välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel.

Kohaliku omavalitsuse algatusel

Kohalikul omavalitsusel on õigus algatada ise inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine või muutmine.

Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise asutuse või isiku esitatud teate alusel.

Omavalitsuse territooriumil püsivalt viibivast inimesest võivad teatada näiteks sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muud asutused või isikud.

Et kanda rahvastikuregistrisse inimese elukoha aadress ruumi täpsusega, teeb kohalik omavalitsus nii inimesele kui ruumi omanikule nõusoleku saamiseks kirjaliku järelepärimise. Kui inimene või ruumi omanik ei anna ühe kuu jooksul nõusolekut, kannab kohalik omavalitsus inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse linna või valla täpsusega. Lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress.

Juhul, kui elukohateate menetluses ei anna ruumi omanik nõusolekut kanda isiku elukoha aadressiks temale kuuluva eluruumi aadress, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab elukohateate esitanud isik omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, võib kohaliku omavalitsuse üksus elukohateates märgitud eluruumi kanda isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistris.

Üürivaidluskomisjoni otsuse või kohtulahendi alusel

Kohalik omavalitsus muudab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed jõustunud kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, kui inimene saab või kaotab õiguse ruumi elukohana kasutada.
Ruumi kasutamise õiguse kaotamisel säilitatakse inimese elukoha aadress rahvastikuregistris valla või linna ja linnaosa täpsusega.

Aadressiandmete muutumise korral

Kohalik omavalitsus muudab rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, kui muutub aadressi aluseks olev haldusterritoriaalne korraldus või muutuvad aadressikohaks oleva objekti andmed, näiteks tänavanimi või majanumber. Kohalik omavalitsus teavitab inimest elukoha andmete muutmisest.

Välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel

Inimese elukoha andmete muutmine võib toimuda ka välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel. Välisriigis asuva elukoha andmed, mis kantakse rahvastikuregistrisse, võivad sisalduda välisriigi asutuse välja antud dokumendis või need võidakse edastada ametiasutuste automaatse andmevahetuse käigus. Eestil on rahvastikuregistri andmevahetuse leping Soomega. See tähendab, et Soome edastab seal elukoha registreerinud või seda muutnud Eesti kodanike elukoha andmed rahvastikuregistrile automaatselt korra nädalas. Samamoodi edastatakse Eestis elukoha registreerinud Soome kodanike andmed Soome rahvastikuregistrile.

Elukohateate esitamisest

Kui inimene muudab oma elukohta Eestis, asub elama välisriiki või välisriigist Eestisse, peab ta esitama elukohateate.

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ja Tallinnas linna-osavalitsusele 14 päeva jooksul, välisriiki kolimisel 30 päeva jooksul. Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linna- või vallavalitusse saabumise päev. Soovi korral on võimalik elukohaandmete kehtivuse alguskuupäevaks esitada elukohateate valla-või linnavalitsusse saabumisest 14 päeva varasem kuupäev. Välisriiki elama asudes on võimalik teatada välisriigi elukohaandmed 30 päeva etteulatuvalt enne välisriiki elama asumist või 14 päeva tagasiulatuvalt, kui välisriiki on juba elama asutud.

Kambja vallas registreerib elukoha Kambja vallavalitsus.

Elukohateadet on võimalik esitada:

  • e-toiminguna;
  • kohale minnes;
  • saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
  • saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.


Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.

Kehtivaid elukohaandmeid saate kontrollida e-rahvastikuregistris.

Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimise eesmärk on teavitada rahvastikuregistrit tema aadressiandmetest välisriigis. See võimaldab tagada talle kodaniku ja välismaalase õigused, mida korraldab registri-andmetele tuginedes Eesti riik.

Eestist lahkumisel saab inimene esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eesti kohalikule omavalitsusele elukohateatega. Kui inimene juba elab välisriigis, saab ta oma püsiva elukoha andmete registreerimiseks esitada taotluse Eesti aukonsulile või välisesindusele või nende puudumisel Välisministeeriumile, mis omakorda esitab vastavad andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Kui olete kunagi elanud Eestis, esitanud rahvastikuregistrisse kandmiseks Eesti aadressi ning Eestist lahkudes jätnud elukoha aadressi rahvastukuregistris muutmata, siis Teie Eesti elukoha aadress kajastub endiselt rahvastikuregistris. Seega olete Te rahvastikuregistri andmetel Eesti elanik. Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab muuta Teie esitatud elukohateate alusel. Elukohaandmete uuendamise kohta saate lähemalt lugeda siit (257.28 KB, PDF).

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt. Elukohateatel esitatakse ka alaealiste laste andmed. Taotluse esitamisel kinnitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma kontaktandmed, näiteks e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu kontaktvahendi numbri või aadressi. Esitada saab ka lisa-aadressi juhul kui elatakse pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald. E-rahvastikuregistris saab neid andmeid esitada elukohateatest eraldi.

Euroopa Liidu kodanik võib elukoha esmakordsel registreerimisel esitada elukohateatel ka Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi, kuhu lahkutakse.

Ruumi omaniku nõusolek

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on omaniku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike, või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on kaasomanike nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi.

Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele. E- rahvastikuregistris avaldust esitades on hooldusõigusliku isiku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Menetlus linna- või vallavalitsuses

Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.

Keeldumine

Registrisse kandmisest võib vallavalitsus keelduda:

  • kui inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
  • kui tegemist ei ole eluruumiga (kehtivad mõningad erisused);
  • kui elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
  • kui inimene on esitanud elukohateates valeandmeid;
  • kui isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele.

Info ruumi omanikule

Rahvastikuregistrisse kantud aadress ei anna isikule õigust käsutada ja kasutada omanikule kuuluvat ruumi, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel (RRS § 65 lg 3). Isiku õigus kasutada ruumi saab tuleneda näiteks üürilepingust või asjaõigusest, aga mitte rahvastikregistri kandest. See tähendab, et kui isiku aadressiks on rahvastikuregistrisse kantud teisele isikule kuuluva ruumi aadress, ei omanda ruumi registreeritud isik kinnisasja suhtes täiendavaid õigusi.

Omaniku ja üürniku vahelise vaidluse korral ruumi kasutusõiguse küsimuses tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda üürivaidluskomisjoni või kohtu poole sõltumata sellest, kas isiku aadressiks rahvastikuregistris on kantud omanikule kuuluv ruum või mitte. Tehtud lahendi alusel on võimalik muuta ka elukohakannet rahvastikuregistris (alus RRS § 70 lg 1 p 4).

Rahvastikuregistris elukoha registreerimise eesmärk ja vajadus seisneb eelkõige selles, et isikul oleks õigus riigi ja elukohajärgse omavalitsuse avalikele teenustele ja toetustele (nt tasuta ühistransport, sotsiaalabi, lasteaiakoht jne).

Elektrooniline elukohateate esitamine

Elukohtateadet saab vallavalitsusele esitada e-taotlusega.

E-taotluse esitamiseks on vajalik Mobiil-ID või Smart-ID või ID-kaardi olemasolu.

Esitan elukohateate

E-posti teel

Salvestage elektrooniliselt täidetav PDF-vormingus elukohateate vorm arvutisse vm seadmesse, avage see ja täitke lahtrid. Seejärel salvestage fail ja digiallkirjastage see n DigiDoc4 tarkvaraga (soovitatav vorming: asice). Digitaalse allkirjaga konteiner saatke e-postiga vallavalitsusele aadressil vald@kambja.ee. 

Blanketid:

  • Elukohateade (845.24 KB, PDF) (eesti keeles, elektroonselt täidetav)
  • Elukohateade (759.37 KB, PDF) (inglise keeles, elektroonselt täidetav)
Posti teel

Vormi täitmise meetodid:

  1. Salvestage elektrooniliselt täidetav PDF-vormingus elukohateate vorm arvutisse vm seadmesse, avage see ja täitke lahtrid. Seejärel salvestage fail ning printige välja.
  2. Printige kohe prinditav PDF vormingus elukohate vorm välja ning täitke see käsitsi.

Allkirjastage käsitsi väljaprinditud ja täidetud vorm, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest ning saatke Kambja vallavalitsusele (Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartumaa).

Registreerimine kohapeal
 
Kambja vallamajas Ülenurmel
 Seoses eriolukorraga elukohateadet kohapeal täita ega esitada ei saa. Esitage see e-toiminguga, e-postiga, postiga või pange vallamaja postkasti. 

Elukohateate saab Kambja vallavalitsuses (Pargi 2, Ülenurme) kohapeal täita. Blanketi saate registripidaja-sekretärilt.

Kambja vallavalitsuses registreerib elukoha registripidaja-sekretär Ilve Kahro.

Elukohateate saate vajadusel panna ka asutuse postkasti.

Vormi eelneva täitmise meetodid:

  1. Salvestage elektrooniliselt täidetav PDF-vormingus elukohateate vorm arvutisse vm seadmesse, avage see ja täitke lahtrid. Seejärel salvestage fail ning printige välja.
  2. Printige kohe prinditav PDF vormingus elukohate vorm välja ning täitke see käsitsi.

Allkirjastage käsitsi väljaprinditud ja täidetud vorm, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. 

Kambja teenuskeskuses Kambjas
 Seoses eriolukorraga elukohateadet kohapeal täita ega esitada ei saa. Esitage see e-toiminguga, e-postiga, postiga või pange teenuskeskuse postkasti.

Elukohateate saab Kambja vallavalitsuse Kambja teenuseskuses (Kesk 2, Kambja) kohapeal täita. Blanketi saate registripidaja-sekretärilt. 

Kambja teenuskeskuses registreerib sünde registripidaja-sekretär Merle Saik.

Elukohateate saate vajadusel panna ka teenuskeskuse postkasti.

Vormi eelneva täitmise meetodid:

  1. Salvestage elektrooniliselt täidetav PDF-vormingus elukohateate vorm arvutisse vm seadmesse, avage see ja täitke lahtrid. Seejärel salvestage fail ning printige välja.
  2. Printige kohe prinditav PDF vormingus elukohate vorm välja ning täitke see käsitsi.

Allkirjastage käsitsi väljaprinditud ja täidetud vorm, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. 

Toimingu kestvus ja tulemus

Vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kannab ametnik elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.

Toimetaja: HEIGO MÄGI