Jäätmejaam

8.05.20



Tartu Selli tn jäätmejaam

 

SELLI TN 19 (END. TURU TN 49), TARTU

E–R 10–18

L–P 10–16, riigipühadel suletud

Tel 738 6700 (E-R 9-17) ja 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele)

 

Jäätmete üleandmiseks jäätmejaamas pöörduda jäätmejaama töötaja poole. Jäätmed tuleb sorteeritult konteineritesse paigutada, vajadusel abistab laadimisel jäätmejaama töötaja. Palume võimalusel jäätmed juba jäätmejaama toomise eelselt autole paigutades sorteerida, et töö kohapeal kulgeks tõrgeteta.

 

Tasuta võetakse vastu:

  • ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid, turvaliselt pakendatud süstlad jm);

  • suurjäätmed (mööbel);

  • elektroonikaromud (külmikud, telerid jm; samuti väikeelektroonika (taskulambid, suitsuandurid jms));

    • mittekomplekssete külmikute vastuvõtutasu on 8 € külmiku kohta.

  • taaskasutatavad jäätmed (vanapaber, metall, plast);

  • pakendijäätmed;

  • töötlemata puit

  • plastijäätmed;

  • tekstiil.

 

Tasu eest võetakse vastu:

  • biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (oksad kuni 2 meetri pikkused), 12 €/t; 

  • bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, 48 €/t; 

    • Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse ühelt toojalt vastu maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleb aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 742 4225).

  • suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid, samuti krohvipuru jms), klaas, 81,60 €/t;

  • eterniit, 81,60 €/t.
    Eterniit tuleb konteinerisse laduda nii, et tükid katki ei läheks. Eterniidi kohapeal purustamine ja loopimine on keelatud, väiksemad eterniiditükid tuleb enne jäätmejaama toomist pakendada (näiteks ehitusjäätmete kilekottidesse).

NB! Autorehve vastu ei võeta!

Ohtlike jäätmete piirkogustest suuremate koguste puhul tuleb enne jäätmete üleandmist jäätmejaamale ühendust võtta Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistusega:

juhan.voolaid@raad.tartu.ee või

tel 736 1273 ja 736 1248.

 

Ohtlike jäätmete piirkogused:

  • õlid 20 kg;

  • õlifiltrid 10 tk;

  • päevavalguslambid 10 tk;

  • elavhõbedajäätmed 100 g;

  • aegunud ravimid 2 kg;

  • värvi-, laki- ja liimijäätmed 20 kg;

  • olmekemikaalid 5 kg;

  • vanad akud ja patareid (piiramatu kogus);

  • lahustid 10 kg;

  • saastunud pakendid 10 kg;

  • saastunud pühkematerjal 5 kg;

  • pestitsiidid 10 kg;

  • põllumajanduskemikaalid 5 kg;

  • nakkusohtlikud jäätmed 1 kg.

 

Jäätmejaamast võib soovi korral mööbliesemeid ka endale kasutamiseks viia.


Tõrvandi kogumispunkt

Avatud E-R kell 8.00-17.00, infot tel 521 6956

Vastu võetakse

  • ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid, turvaliselt pakendatud süstlad jm)
  • elektroonikaromud (külmikud, telerid jm, samuti väikeelektroonika (taskulambid, suitsuandurid jms)
  • vanapaber ja pakendijäätmed.

Kambja kogumispunkt

MTÜ Eesti Elektroonikaromu vanade elektroonikaseadmete kogumise konteiner.

Võru mnt 2e, Kambja alevik (Kambja tankla juures)

Avatud E - R 10.00 - 16.00 
 

Tasuta võetakse vastu

  • suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);

  • väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);

  • kodused IT ja telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);

  • tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);

  • luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;

  • elektritööriistad (v.a tööstuslikud);

  • elektrilised mänguasjad;

  • seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms).

  • NB! Äraantavad koduses kasutuses olevad seadmed ei tohi olla saastunud ega lammutatud osadeks!

Eesti Elektroonikaromu opereerib üleriigilist EE-seadmete kogumisvõrku. EE-seadmete tarbijad saavad oma elektroonikaromud kogumispunktidesse ära anda TASUTA. Kõik kogumispunktides kokku kogutavad elektroonikaromud suunatakse edasisse käitlusesse ning taaskasutusse vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

Vanad elektroonikaseadmed koosnevad peamiselt metallist. Metalle on mõistlik ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti sisaldavad vanad elektroonikaseadmed ohtlikke jäätmeid ja nende saatmine prügimäele või põletusse saastab loodust. Elektroonikaseadmetest saab ka plaste, millest toodame plastlaudu ja prusse. Plastitoodetega saab tutvuda veebilehel www.neular.ee.

Lisaks sellele, et elektroonikaromude eraldi kogumine on mõistlik, nõuavad seda ka seadused ja Euroopa Liidu direktiivid. Järgmisest aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv, mis kohustab 50% olmeprügist suunama ringlusse materjalina. Vanu elektroonikaseadmeid loetakse nende jäätmete sekka. Elektroonika kogumine Kambja vallas aitab Eestil neid euronõudeid täita.

Elektroonikaromude kogumise ja käitlemise on kõik uue elektroonika ostjad juba kinni maksnud. Iga inimene, kes ostab uue teleri, tasub märkamatult tasu ka selle eest, et Eestis oleks igas vallas, kus on rohkem kui 3500 inimest, oma elektroonikakonteiner. Tänu sellele nn tootjavastutussüsteemile seisab konteiner Kambjas tanklas tasuta. Seda, kus asuvad teiste valdade ja linnade konteinerid, saate täpsemalt vaadata internetist www.elektroonikaromu.ee.

Jäätmete sorteerimine on jõukohane kõigile. Riik ja kohalik omavalitsus peavad looma oma inimestele tingimused ja võimalused jäätmete sorteerimiseks. Hea, et Kambja vald on sellise võimaluse nüüd oma elanikele loonud.